Esitasime kuuele inimesele, kes tahavad saada Eesti presidendiks, küsimusi seoses infotehnoloogia ja Eestiga.
BBC küsib Eesti presidendilt, miks peaks Suurbritannia kasutusele võtma e-hääletuse nagu Eesti 10 aastat juba teinud on. Mida vastaksite?
Esiteks sellepärast, et Eesti e-valimiste süsteem on enda usaldusväärsust ja turvalisust tõestanud. Teiseks on pikas perspektiivis e-lahendused möödapääsmatud, me ju ei kujuta ette, et praegused teismelised hääletavad oma elu lõpuni paberlipikutega. Kolmandaks on e-valimised mugavamad ning ma loodan, et see aitab hoida valimisaktiivsust kõrgel.
E-residentsuse eesmärk on 10 miljonit "e-eestlast". Mida te teeksite, et see eesmärk kiiremini täituks?
E-residentsus on kahtlemata Eesti jaoks silmapaistvalt tähtis projekt. Ma usun, et parim viis e-eestlaste arvu kasvatamiseks on teenuse muutmine lihtsamaks ja mugavamaks. See eeldab aga ka erinevate Eesti seaduste ja nõuete muutmist, võib olla ka teatud maksuküsimuste üle vaatamist.Loomulikult saab president Eesti e-teenuseid kõikjal esinedes propageerida ja seda kavatsen ka mina teha.
Aga jäädes realistlikuks, siis Eesti e-teenuste tutvustamisega maailmale tegelevad ametnikud, ministrid ja ka praegune president väga intensiivselt. Ma ei usu, et seda tööd on võimalik kordades paremini teha. Seega saab kasv tulla teenuse taga olevate võimaluste laiendamisest ning piirangute vähendamisest.
Tõmmake maha, mis teie arvates ei sobi ritta ja palun põhjendage:
a) Euroopas levib piiranguteta ja vaba internet, milles toimuvat võimud ei reguleeri
b) PPA-l, KAPO-l ja teistel julgeolekuasutustel on õigus Eesti internetilehekülgedelt eemaldada ebasobiv ja julgeolekule ohtlik sisu
c) Eestis otsustab ekspertidest koosnev internetiturvalisuse komisjon, kes, millal ja kuidas internetti kasutada saab, et tagada kõigi inimeste turvalisus, piirata lapsporno, ekstremismi ja piraattarkvara levikut
Ma ei usu taolistes tarkade klubidesse, kes suudavad tagant järgi arutada, kas ja kuidas interneti kontrolli all hoida. Üldiselt peaks internet olema vaba ning soosima uut tüüpi ettevõtlust. Samas on selge, et internetis kasvab kuritegevus metsiku kiirusega. Usun, et pädevad ametkonnad peavad saama piisavad volitused, et kaitsta inimesi küberkuritegevuse, terrorismi, pedofiilia ja muude kuritegevuse liikide eest.
d) Riigid peavad tegema koostööd, et kehtesteda internetis toimuva üle piisav jälgimine ja kontroll, et tõsta kodanike turvalisust ja ära hoida kuritegusid.
Loomulikult peavad riikide vastavad ametkonnad omavahel koostööd tegema ja infot vahetama, et erinevaid ohtusid vähendada. Aga see, et riik otsustab interneti sisu üle, ei tule minu puhul kuidagi kõne alla. Maailmas on palju riike, kes on hakanud interneti piirama ja tsenseerima. Enamasti ei ole need vabad riigid.
Uber, Airbnb ja teised säärased jagamismajanduse ettevõtted:
a) on Eestisse teretulnud, kuid nad peavad jälgima kehtivaid seadusi ja regulatsioone
b) on Eestisse teretulnud ning vajadusel tuleb praegused seadused ja regulatsioonid ümber teha, et nad saaksid tegutseda
c) ei ole Eestisse teretulnud, sest nad õõnestavad välja kujunenud majandusharusid ja ähvardavad olemasolevaid töökohti
See on täiesti ükskõik, mida üks või teine poliitik arvab mingi globaalselt menuka teenuse kasutamisest. Hetkel, mil inimesed ja ettevõtted teatud teenust massiliselt kasutama hakkavad, on olukord muutunud ning kõigil tuleb uue reaalsusega kohanduda. Tehnoloogilist arengut ei ole võimalik kuidagi purki tagasi toppida.
Kas teie arvates peaks Eestil olema luureotstarbeline küberüksus – häkkerid – vastavates ametkondades?
Eestil peaks kindlasti olema väga võimekas kaitseotstarbeline küberüksus ning teatav võimekus on meil õnneks juba praegu ka olemas. Loomulikult peavad meie jõuametid jälgima veebis toimuvat, et kaitsta meie turvalisust, elu ja vara. Samas pole mõtet Eesti iseseisvat luurevõimekust globaalses kontekstis, kus meil on võimsad liitlased, liiga üle tähtsustada.
Kas Eesti kaitsejõudude üks rolle NATOs võiks teie arvates olla küberrünnete läbi viimise võimekus?
Teame omast kogemusest juba aastast 2007, et küberrünnakud on reaalsus. Ei ole mõtet silmi kinni pigistada ja eirata küberründe tähtsust tänapäeva konfliktides. Kübersõjaga seonduvaga tegeldakse NATOs väga kõrgel tasemel ning Eesti peaksalliansi liitlasena panustama NATOsvastavalt oma reaalsetele võimekustele.
Juhtumianalüüsid:
1) India suur IT-firma plaanib avada Eestis 500 töötajaga allüksuse Haapsalu, tahab sisse tuua 250 programmeerijat Aasiast ja 250 endisest NSVList, asukohaga Haapsalus. Kohalikud inimesed on 500 töötaja Haapsallu toomisele väga vastu. Firma palub teie abi avalikkuse veenmisel, et see on Eestile hea. Kuidas käitute?
Vaadake maailmas toimuvat ja vaadake meie demograafiat. Sisserändest pole meil pääsu ning kui tegu on IT-ettevõttega, ehk kõrge kvalifikatsiooniga töötajatega, siis on selge, et vajadusel tuleb avalikkust veenda. Muuseas ma ei usu, et päriselus oleks midagi Haapsalu rahval 500 kõrgepalgalise IT töötaja tuleku vastu. Ma usun, et Eesti inimesed on tasakaalukad ja pragmaatilised.
2) Noortest Eesti ettevõtjatest ja inseneridest koosnev idufirma, mis tegeleb droonidega metsamajanduses, on jäänud jänni Austraalia turule sisenemisega. Otsus on Austraalia põllumajandusministri kabinetis kaalutlemisel. Teid ootab riigivisiit Austraaliasse ja kohtumine ministriga. Eesti ettevõte palub teil aidata Austraalia ministrit veenda, et neid riigis turule lastaks. Kuidas käitute?
Ma leian, et ennekõike peab iga äri või teenus, mis soovib globaalselt läbi lüüa, olema nii hea, et poliitikud aktsepteerivad seda iseenesest. Näiteks eelviidatud Uber ja Airbnb ei vaja poliitilist kosjasobitamist. Globaalse ambitsiooniga Eesti iduettevõtted peavad looma tooteid ja teenuseid, mis on tasemel ja võtma arvesse kehtivaid regulatsioone ning ohutusnõudeid, et need võetakse kasutusele poliitikute arvamusest hoolimata. Poliitilisele kosjasobitamisele rajatud äri kõrbeb varem või hiljem.
3) Kümme Eesti keeleteadlast paluvad abi, et helistaksite Apple'i asepresidendile Phil Schillerile ja paluksite, et järgmine iPhone oleks eestikeelne. Kuidas käituksite?
Ma ei teeks seda kõne, sest sellisel moel asja ajades on kindel, et see ei anna mingit tulemust. Kui me tõesti tahame, et eesti keel oleks Apple-i toodetesse integreeritud, siis peame selle sõnumi kohale viima nutikamalt.
Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix
