Lahendusi on pakutud välja palju. Alates äpist, mis võimaldab kaardistada ligipääsetavad paigad ja hooned riigis või anda vastavale ametkonnale läbi rakenduse märku ligipääsetavuse probleemist, lõpetades informatiivsete veebilehtede, infosüsteemide ja abitelefonide loomisega.

Üks probleem, mis talgute töötubades esile kerkis on pealtnäha lihtne – transport. Punktist A punkti B jõudmine ei tohiks olla kuigi keerukas, kuid tegelikult on see just väga paljude inimeste jaoks üks suuremaid takistusi näiteks tööle jõudmisel.

Rohkem ligipääsetavust

“Selleks, et ka erivajadusega inimesed mugavalt liikuda saaksid, peavad ligipääsetavad olema nii transpordivahendid kui ka infrastruktuur. Ainult madalapõhjalistest transpordivahendidest mugavalt liikumiseks ei piisa, vastavusse tuleb seada ka peatused, kus auto, buss või rong peatub ning inimesi peale võtab,” ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik ja projekti eestvedaja Kristiina Tuisk Geeniusele antud kommentaaris.

Lisaks olemasolevale ühistranspordile eksisteerib Eestis ka sotsiaaltransport, mis peaks tagama spetsiaalselt kohandatud sõidukid ning koolitatud juhid kasutajate vajaduse korral. Selgub aga, et kahjuks transpordisüsteem täna kasutajate ootustele ei vasta ja seega on üsnagi kasutu.

Ühe kaasaaegse lahendusena nähakse sõidujagamisäppide nagu Taxify ja Uber ärakasutamist, lisades rakendusse võimaluse ligipääsetava transpordi tellimiseks.

Taxify on ligipääsetava transpordi ideed kaalunud

“Oleme seda võimalust kaalunud, kuid klientidepoolse huvi puudumise tõttu on see mõte idee tasandile jäänud,” ütles Taxify Eesti riigiosa haldur Jaanus Treilmann.

„Lisaks on Taxify platvormi all sõitvatel juhtidel vabadus valida, milliste autodega ja millistes kategooriates nad sõita soovivad. Seda muidugi juhul, kui sõiduk sobib vanuse ja mudeli poolest mitmesse kategooriasse korraga. Praktika näitab seda, et kui mingile sõidukile pidevalt nõudlust ei ole, siis liiguvad juhid üle teistele sõidukitele (näiteks buss vs. sõiduauto või premium vs. taxify),“ lisas ta.

Uber on mujal maailmas osaliselt juba sarnase teenuse nime all Uber Assist turule toonud. „Teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad sõiduteenuse ajal abi, nagu näiteks puudega inimesed. Autojuhid, kes seda teenust osutavad, on saanud vastava koolituse, et abistada neid reisijaid autosse istumisel ja sellest väljumisel ning näiteks panna kokku ja võtta lahti ratastoole ning muid abivahendeid,“ ütles Uberi Baltikumi tegevjuht Enn Metsar.

Oluline on ka märkida, et Uber Assist ei ole kõrgema hinnaga teenus, vaid maksab sama palju kui tavalised Uper Pop sõidud. Metsari sõnul võib nõudluse korral teenus veel paljudesse riikidesse kasvada. “Ootame põnevusega Wellbeing hackathon’i ideid. Meie usume, et tehnoloogia abil on võimalik oluliselt parandada hoolekande teenuste kättesaadavust,“ lisas ta.

Kristiina Tuisk Sotsiaalministeeriumist on teenusepakkujate valmisoleku osas uusi teenuseid kaasama samuti optimistlik. „Mitmed teenuste loojad ja pakkujad osalesid ka ise Tallinnas, Tartus ja Narvas toimunud töötubades ning aitasid samuti lahendusi välja töötada.  See on hea näide, et meil on ka selliseid teenuseosutajaid, kes on valmis uute arengutega kaasa tulema ja ka neid, kes on valmis arenguid eest vedama. Kõige paremini teavad inimeste vajadusi just abivajadusega inimesed ise ja teenuseosutajad, kes inimeste toetamisega igapäevaselt tegelevad.“

Garage 48 heaolutalgute hackathon algab juba sel reedel SEB Innovatsioonikeskuses ning sinna on oodatud osalema erinevate valdkondade esindajad (arendajad, disainerid, turundajad, sotsiaal- ja hoolekandevaldkonna spetsialistid ning teenuste tarbijad.