Starmani Eesti äriüksuse juht Indrek Randveer andis oma esimese pikema intervjuu uues ametis Geeniusele ja Digitunnile. Sellest saame teada, et Starmani uue juhtkonna eesmärk on firmat tunduvalt suuremaks kasvatada nii Eestis kui teistes Balti riikides, et Starman hakkab tõenäoliselt ehitama välja ka oma fiiberoptilist võrku ning et nad kaaluvad laienemist mobiiliärisse kas olemasolevate operaatoritega koostööd tehes või mõnda neist ära ostes.
- Lahtiütlus nr 1: me sinatame Indrek Randveeri seetõttu, et oleme mõlemad temaga pikaaegsed tuttavad.
- Lahtiütlus nr 2: Starman on Geeniuse peasponsor, mille eest me oleme neile väga tänulikud. Algatus selleks intervjuuks ei tulnud Starmanist ja küsimused, mida me esitame, ei ole Starmani poolt meile saadetud, vaid meie enda välja mõeldud.
Sa olid pikalt tööl EMT-s ja pärast seda Estonian Airis. Me salvestame seda intervjuud reede õhtul ning seetõttu ei tea, kas laupäeval midagi öeldakse Estonian Airi saatuse kohta, aga kasutame võimalust selle kohta veidi küsida.Mis Estonian Airiga sinu arvates valesti läks?
Estonian Air on tegelikult väga mõnus ja terve ettevõte. Eriti äge oli veel see, et viimasel neljal-viiel kuul suutis ettevõte kasumit teenida, mida ei juhtunud viimase viie-kuue aasta jooksul. Eks osa sellest oli kindasti seotud kütuse hinnaga, aga ka ärimudel, mida me Jan Palmériga koos püüdsime ajada, kus lennatakse palju väljaspool Eestit, töötas. See tõi raha ja andis selge indikatsiooni, et see ettevõte peab kasvama ja on ainult viie lennukiga Eestist opereerimiseks liiga väike, et raha teenida. See raha tuleb teenida kasvades, aga see kasv ei tule Eestist. Siin ei ole lihtsalt inimesi.
Selles mõttes tundub, et see palju vihatud Tero Taskila oli õigel teel ju?
Absoluutselt. Ega Taskila projekt oli iseenesest ju väga okei ja tore, aga ainuke viga oli selles, et reisijad ei tulnud järgi.
See on suur probleem muidugi.
See on väga suur probleem (muiates – toim). Paberi peal kõik töötas, aga Kajaanist ja Porvoost ja Jyväskyläst ei tulnud kliente nii palju siiapoole, et siin sellist hub'i teha. Siin tuleb vaadata peeglisse. Kui sul on 80 kilomeetri kaugusel Helsingis selline suur lennujaam ja kui sul on teisel pool Riia, siis kui siia vahele hakata midagi ehitama, siis sul on kas väga palju raha, et seda teha või sul on veel rohkem raha.
Olgu, jätame selle Estonian Airi teema. Mida Starman sulle pakkus? Arusaadav, et Estonian Airis oli muidugi kirves pea kohal, et tuleb minema saada, aga millise ideega sa Starmani läksid?
Oo ei, see kirves ei olnud kindlasti mitte pea kohal. Ma teadsin juba augustikuus, et ma liitun Starmaniga, aga nüüd see aeg sai lihtsalt küpseks, et see välja tuli. Miks ma sinna läksin? Päris siiralt: kui me [Starman Gupi juhi] Aivo Adamsoniga esimest korda kohtusime, siis mulle tundus see tahe midagi teha ja luua äärmiselt põnev. Ja kohtudes ka East Capitali esindajatega, siis see ambitsioon oli kindlasti see, mis tekitas minus selle tunde ja sära, et ma tulen siia sektorisse tagasi.
Starman tahab saada suurimaks
Starman on Eesti turul tugev number kaks. Kas see ambitsitsioon oli see, et saame number üheks?
Absoluutselt, muidugi. Tegelikult on see kõik võimalik ja seda mitte ainult Eestis. Leedus me oleme juba kohal, seal me püüame laieneda, seal käib ka turul konsolideerimine nagu Eestis omal ajal. Lätti vaatame väga hooga ja Eestis on siin ka veel võimalusi äri arendada nii ühtepidi kui teistpidi.
See tähendab, et Starmani kasvatades ja teisi ära ostes?
No ütleme nii ja naa jah, saab ka nii mõelda või öelda.
Kas see ambitsioon on teil sõnastatud ka?
Me positsioneerime seda ettevõtet praegu ümber ja me ei ole päris lõpuni valmis, et seda avalikult välja öelda, kes me tahame olla. Aga kindel on see, et me ei ole rumal toru, vaid meie ambitsioon on olla ikkagi home entertainmenti pakkuja läbi erinevate ekraanide.
Kui me vaatame teie konkurente, siis suuremas osas mängivad nad nii mobiilis kui kaabliäris. Starmanist on ka kuulda olnud, et teil on mingid mobiiliplaanid.
Eks kindlasti tulevikus me näeme seda, et kui tehnoloogia üha rohkem maa alt taeva poole läheb, siis me kindlasti tahame sellest osa saada. Millal see juhtub, kas see juhtub, siin on ainult spekulatsioonid praegu.
Eestis ju hetkel sageduslitsentse väga ei ole, neljandat mobiilivõrku ehitada on päris keeruline.
Seda oleks ka päris tobe ilmselt teha, sest Eesti on nii väike ja siin on operaatorid juba ees.
Et tasub ikka võrgu rentimise mudelile minna?
Variante on erinevaid. On rendimudelid, on veel mingeid mudeleid…
…on võimalik Tele2 näiteks ära osta?
See on ka spekulatsioon, aga kui niimoodi spekuleerida, siis selliseid võimalusi kindlasti on, jah.
Seega omaniku ehk East Capitali eesmärk on Starmani oluliselt kasvatada?
Jah. Eesmärk on kasvatada tervet gruppi. See kasv tuleb kindlasti väga paljus Leedust ja Lätist, tuleb ka Eestist, aga fookus on Baltikumil ja suurematel turgudel isegi natuke rohkem.
Kui pikad East Capitali plaanid on? Nad on ju fond, nad millalgi väljuvad investeeringust, see on normaalne.
Just. Seda peaksid ilmselt nemad kommenteerima, aga hetkel on nende ambitsioon kasvada ja ettevõtte väärtust kasvatada ja meie töö on seda kõike mõistlikult ära teha.
Kui kiiret internetti meil vaja on?
Milline ja kui kiire internetiühendus sinul kodus on?
Mul ei ole kindlasti kõige kiirem ühendus kodus, ma olen sellega üsna rahul, aga ma olen seda lähiajal ümber vaatamas.
Kas sa vihjaksid, kui kiire see umbes on? Muidugi on täiesti normaalne, kui inimesed ei tea kui palju megabitte täpselt koju tuleb.
Teatud kohast alates ei ole tavatarbijale väga vahet, kas see on 100, 300 või 500.
Kas see jutt on sellepärast, et Elion tõi välja 500? Nemad keeravad kiiruste võidujooksu edasi, aga teile see nii tähtis polegi?
Noh, need on tunnetuslikud numbrid. Me saame kogu võrgule keerata peale 500, 600 või 1000 [megabitti sekundis]. Küsimus ongi, et kuskohas on vajaduse piir. See ei tähenda, et me jäämegi oma praeguste kiiruste juurde. Oleme kindlasti konkurentsis ja tegutseme turul toimuvaga konkurentsis kaasa, aga samm-sammult. Aga kohe 600 või 1000 peale keerata…? Tavatarbija ei tunneta vahet.
Reaalset nõudlust ilmselt palju ei ole.
Jah ja teine asi on seadmed – millal need tulevad järgi. Tavaliselt [kiiruste] tehnoloogia areneb ees ja seadmed tulevad järele. Me testime praegu seadmeid, millest tuleb 600 ja 1000 välja, aga need on testid, need pole kommertskasutuses.
Starmani ja Elioni kui teenusepakkuja vahel on üsna raske valida. Mis on Starmani müügiargument, miks peaks valima ühe ja mitte teise?
Meie Starbox on kliendile väga mugav lahendus. Olen ise kasutanud nii Elioni kui Starmani ning see võib olla maitse asi, et ühele meeldib selline ja teisele teine menüü. Aga meil on olnud põhimõte, et menüü peab olema väga lihtne. Peab olema lihtne ja peab olema lihtne salvestada. Sellele paneme väga palju rõhku. Pult peab olema hea.
Fiiber tuppa, üleslaadimine kiiremaks
Üks asi, millega Elion üritab eristuda, on üleslaadimiskiirus. Nemad on hakanud pakkuma üles- ja allalaadimist võrdsete kiirustega. Võime vaielda, kas see on reaalne väärtus, aga see on inimesele jaoks valikut tehes argument. Teil üleslaadimiskiirus aeglasem, kas selles oleks vaja muutusi teha?
Absoluutselt. Üks muutusi on ka see, et me vaatame väga tõsiselt optika poole, nii et optiline [ühendus] oleks inimesel toas.
Kas see tähendab, et oma tänase võrgu tehnoloogiaga te ei saaks pakkuda võrdset alla- ja üleslaadimise kiirust?
Me saame seda teha, aga küsimus on mõistlikkuses, et kuhu ja kui palju investeerida. Kui tulevik on optikas, siis ka meie suund investeeringutes on sinnapoole.
Kas hakkate oma võrku optika vastu välja vahetama?
Välja vahetama või pigem täiendama. Me arendame oma võrku ju pidevalt edasi. Seni on olnud selgelt teada, et kuhu tuleb koaksiaalkaabel – rahvakeeli antennikaabel – tuppa, seal saab Starmani teenuse.
Kas Starman oleks pidanud juba varem fiiberoptilise võrgu ehitamisega alustama?
Igal asjal on oma aeg ja iga otsus, mis on vastu võetud, on nii tehtud. Seni on Starman otsustanud, et läheb ühte teed, nüüd me püüame seda teed laiendada, et tekiks juurde tulevikuvõimalusi.
Kas selline tulevik saab tegelikkuseks, kus juhtmeta ühendus on nii hea, et kaabliga ühendus saab ajalooks?
Kunagi, aga see pole lähiaja perspektiiv. Kõik sõltub sellest, milline saab olema levi ulatus saab ja kuidas garanteeritud levi kliendile tagatakse. Reeglina kindlal ajal, näiteks õhtul, on võrgus väga palju kasutajaid ja tänane mobiilivõrk ei võimalda seda, et võrk ei tõmbaks sel ajal kokku. Kaablitehnoloogia on kindlasti stabiilsem. Aga kui 5G, 6G levivõimalused laienevad, siis kõik andmeside jookseb üle õhu.
Ja Starmanil on selles tulevikus koht olemas?
Absoluutselt
