Statistikaamet pommitab inimesi kirjadega, et nad uuringule vastaks, aga riigiametid asjas probleemi ei näe

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Statistikaamet on välja valinud hulga inimesi, kes peaks osalema elukohaandmete võrdlusuuringus. Sellest tulenevalt on aga väljavalitute e-postkasti suve algusest saabunud 14 kirja, mis tuletavad meelde, et küsitluses tuleks osaleda. Riigiametid massilisest kirjasaatmisest aga suurt numbrit ei tee.

Geeniuse poole pöördus lugeja, kes märkis, et kirju saabub pidevalt ja et need ummistavad postkasti. Samuti pole kirjade juures selgelt märgitud, kuidas nende edasisest saamisest loobuda.

Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots selgitas, et amet kogub andmeid riikliku statistika seaduse (RStS) alusel eesmärgiga pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse seisundi ning trendide kohta. Seadusele tuginedes korraldab statistikaamet ka isiku-uuringuid.

Kirjadest loobumiseks pead ise ühendust võtma

Isiku-uuringutes osalemine on vabatahtlik. “Kirjade saamisest ja konkreetses uuringus osalemisest on võimalik loobuda, aga selleks tuleb ühendust võtta statistikaameti klienditoega, anda oma keeldumisest teada ja klienditugi salvestab vastava sisuga kontakti. Peale kontakti salvestamist, selle uuringu kohta inimesele enam meeldetuletuskirju ei saadeta,” lausus ta.

Ta märkis, et ette keelduda kõigis statistikaameti uuringutes osalemisest ei saa – ikka jääb võimalus sattuda mõne isiku-uuringu valimisse.

Inimesed valitakse uuringusse juhuslikult. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda.

Ots märkis, et statistikaamet on Eesti riigis ainus riigiuuringute korraldaja, seega loodetakse inimeste teadlikkusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki.

“Iga inimese olukord on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild kaotsi. Küsitluses osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele,” lausus ta.

AKI: tegu ei ole spämmiga

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg lausus, et statistikaamet peab teavitustöö läbiviimisel lähtuma samamoodi nagu teised asutusedki isikuandmete kaitse üldmäärusest.

Keskne põhimõte on see, et andmeid tuleb koguda ja kasutada eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttel ning kindla põhjusega ehk õigusliku aluse olemasolul.

Heiberg märkis, et otseturustuseks spämmi mõistes ameti tegevust lugeda ei saa, sest praktikas käsitletakse otseturustusena nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele saadetavaid pakkumisi mingi toote müügiga või teenuse osutamisega seoses.

“Enamjaolt on otseturustuse puhul tegemist kommertsteadaannete saatmisega,” lausus ta. “Statistikaamet on selgitanud oma kirjas, et viib küsitlust läbi esimese registripõhise rahvaloenduse edukaks läbiviimiseks ning vajab analüüsiks leibkondade tegeliku ja registripõhise elukoha erinevusi.”

Märksõnad:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.