Uudis

Statistikaameti juht: Kui keegi näeb, et me küsime juba teadaolevaid andmeid, saab preemia

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Ettevõtjad on aastaid kurtnud, et statistikaameti andmeküsitlused on kohmakad ja tihti küsitakse andmeid, mida nad on riigile juba varem esitanud. Kui andmete sisestamine peaks uues veebis olema mugavam, siis ameti peadirektor Mart Mägi ütles intervjuus Geeniusele, et andmete kogumisel lähtutakse “ainult üks kord” põhimõttest.

“Kui keegi näeb, et me küsime mingeid andmeid, mida nad on juba varem mujal riigile andnud, siis öelgu meile. Me anname talle selle eest auhinna!” lubas Mägi ja kinnitas, et tegu on päris käegakatsutava preemiaga. Statistikaameti lehel ongi avatud vorm sellisest asjast teada andmiseks.

Küsitakse sama asja kohta, aga siiski erinevaid andmeid

Mullu statistikaameti juhiks saanud Mägi ütles, et nende majas vaadatakse hoolega üle, mis andmeid ja milleks kogutakse. “Tõsi on, et meil on jäänud mingeid näitajaid ajaloost, mida tegelikult jälgima ei peaks,” möönis Mägi.

“Näiteks oleme pidanud arvestust loomaaias olevate loomaliikide arvu üle,” naeris ta.

Aga ettevõtjate tunne, et statistikaamet nõuab neilt andmeid, mida riik juba teab, on mõnikord ka ebamäärane.

“Asi võib olla selles, et kuigi aluseks olev info on sama, küsivad riigiametid eri tüüpi andmeid. Näiteks põllumees võib ühte kohta esitada andmed sigade arvu ja teise kohta sigade massi kohta. Ta võtab need andmed samast lähtekohast, aga tegelikult küsitakse eri asju,” näitlikustas Mägi.

Reaalaja majandus: andmed otse riigile

Palju on räägitud andmete automaatsest edastamisest ja aruandlusest ning Mägi sõnul on ka nemad sellega juba algust teinud.

“Meil on valmis esimene etapp sellest, et ettevõtted saaks ERP (ettevõtte majandustarkvara kaudu) automaatselt edastada andmed kolme kohta: maksuametisse, Eesti panka ja statistikaametisse,” ütles ta. Selle tööle panemine nõuab siiski osalevalt ettevõttelt väikest arendust, et ERP liidestus ära teha.

Esimeses etapis saab nii edastada andmeid töötajate kohta, järgmiseks tahab statistikaamet tööle saada ka teised liidestused, et ettevõtted saaks kogu info esitada masinloetavalt ja tüütud küsimustikud võiks unustada.

“Selge on ka see, et kui me andmeid küsime, siis peame alati ka andmete esitajale näitama, mis neist saab ja kuhu need asetuvad. Kui näiteks firma sisestab oma palgaandmed, siis ta peaks kohe nägema, kuhu ta oma sektorid nende andmete põhjal asetub, on ta keskmine või sellest kõrgemal või madalamal,” rääkis Mägi.

Peamine: kogutud andmed kasulikuks teha

Kogu selle andmete kogumise kõrval rõhutas Mägi, et nende ameti peamine ülesanne on statistikat välja anda ja päringutele vastata. “Esiteks on kõik meie andmed, mida on tegelikult kokku miljard ühikut, masinloetavad,” ütles ta.

See tähendab, et igaüks saab statistikaameti andmetest omale sobiva andmevaate teha.

Perekonnasündmuste andmete interaktiivne graafik näitab, mis vanuses mehed ja naised abielluvad.

Teiseks hakkab amet pakkuma võimalust statistikaameti veebis igaühel koostada oma vajadustest ja huvidest lähtuvaid vaated, justkui dashboard‘e, kus on kõik andmed visuaalselt esitatud.

“Ja me peame jõudma sinna, et suudame edukalt vastata kõigile olulistele küsimustele. Näiteks “millised pered saavad Eestis lapsi?”. Meie andmespetsialistid saaksid sellele andma väga mitmetahuliste andmetega vastuse, mille põhjal saab siis juba näha ja poliitikat kujundada, et mis mõjutavad perede laste saamist, mis seda takistab ja mis soodustab,” lisas ta.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.