Loe siit, kuidas minister hakkab looma riikliku tehisintellekti.

Kotka: mulle jääb hetkel segaseks, mis on ministri probleem seoses startup’idega

2013. kuni 2017. aastani majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) IT-asekantsleri ametit pidanud Taavi Kotka sõnul ei arutletud tema ajal ministeeriumis idufirmade reguleerimise küsimuse üle. Põhjusena toob ta välja selle, et Eestis reguleerib ettevõtlust äriseadus, milles ei tehta vahet näiteks juuksurisalongil või kiirele globaalsele kasvule suunatud tehnoloogiaettevõtel.

“Küll aga on MKM koostöös teiste ministeeriumitega tegelenud startup’i sektori arengule kaasa aitamisega. Et turul oleks rohkem riskikapitali raha, alates Smartcapist kuni Fund of Funds lahenduseni, et oleks lihtsam riiki tuua kõrgepalgalisi töötajaid, korrastatud on optsioonidega seotud seadusandlust, mida investorid peavad maailmas üheks paremaks näiteks jne. Selle sektori arendamises oli omal ajal palju kahtlejaid, kuid kui vaadata seda maksutulu, mida igakuiselt riigile tuuakse ja kui palju välisinvesteeringuid on riiki meelitatud, siis usun, et keegi enam ei kahtle nende sammude õigsuses,” ütles Kotka.

Idufirmade võimaliku reguleerimise vajalikkust kommenteerides leiab e-residentsuse idee üks autoritest, et esmalt tuleb defineerida, mis probleemi me püüame üldse lahendada ning siis saab alles vaadata, kas on vajadust reguleerimiseks.

Kotka tunnistab, et talle jääb hetkel segaseks, mis on ministri probleem seoses startup’idega. Firmade Eestist ära kolimise suhtes meenub talle vaid üks näide, mis puudutab VitalFieldsi, kuid ta ei leia, et firma lahkumine Eestist ettevõtte müümise järgselt oleks probleem.

“Exit (ettevõtte müük – toim.) on normaalne ettevõtluse osa ja kui keegi oma ettevõtte maha müüb, siis see raha jääb siia ja sünnitab uut ettevõtlust. Ehk siis mis probleemi me tahame lahendada?” küsis neli aastat riigi IT-juhi ametit pidanud Kotka.

Tamkivi: startup on mittejuriidiline lisamääratlus

Eesti startupijuhtide klubi presidendi egiidi all Kingo sõnavõttu kommenteeriv Sten Tamkivil on hea meel kuulda, et minister Kingo tunnustab idufirmade loodavaid uusi ideid ja aktiivset tegutsemist ning on hästi aru saanud levinud definitsioonist, mille kohaselt on startup selle faasi ettevõte, mis alles otsib oma korratavat ärimudelit.

“Aga teisest küljest viitab minister vajadusele meid kuidagi eraldi reguleerima hakata. Jääb mulje nagu “startup” oleks mingisugune eelisstaatus täna Eestis. Tegelikult on see lihtsalt täiesti mittejuriidiline lisamääratlus, mida kasutab oma teekonna alguses olevate, globaalse ambitsiooniga ja kiirele kasvule orienteeritud tehnoloogiafirmade kogukond. Riigi jaoks on meie idufirmad ikkagi lihtsalt tavalised äriühingud. Täidame seadusi, palkame inimesi, maksame head palka ja selle pealt makse. Kui kaasame investoritelt kapitali või müüme oma tooteid-teenuseid, on see umbes 90% ulatuses eksport, st toome Eesti majandusse täiesti uut raha välismaalt,” ütles Tamkivi.

Aastaid tagasi pikalt Skype’i Eesti üksust juhtinud ning idufirma Teleport loonud Tamkivi toob idufirmade puhul välja mitmeid statistilisi näitajaid, mille kohaselt on Eestis täna hinnanguliselt 650 idufirmat, mis kaasasid eelmisel aastal investoritelt 330 miljonit euro eest kapitali ning teenivad sel aastal klientide pealt 700 miljoni euro eest käivet.

“Tänu sellele saame oma 5300 töötajale maksta Eesti keskmisest 2,5 korda kõrgemat keskmist palka. Ja kogu meie sektor on juba viis aastat järjest kasvanud tempoga +30% aastas, ehk siis üle kümne korra(!) kiiremini kui Eesti majandus tervikuna,” tõi ta näiteks.

Idufirmade seas kõrgelt hinnatud ja austatud Tamkivi kinnitusel ei nõua Eesti idufirmad riigilt eritingimusi või erikohtlemist, vaid nad tahavad lihtsamat ja avatumat majanduskeskkonda kõigile ettevõtetele.

“Probleemid, mida oleme tõstatanud on universaalsed ja teevad kõigi Eesti ettevõtete keskkonda paremaks: teha enamatest Eesti töötajatest oma firmades omanikud läbi optsiooniprogrammide või käimasolev arutelu äriühingute välisomanike kohtlemisest. Samuti algselt idufirmade poolt välja pakutud startup-viisa aitab rangetele kvalifikatsiooni- ja palgakriteeriumitele vastavaid tehnoloogiatalente, keda kohapealt ei leia, Eestisse meelitada ka juba ärimudeli leidnud kasvufirmadel,”.

Praeguse valitsuse koalitsioonilepingust tõi ta välja kolm punkti:

• Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest.
• Vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat.
• Väärtustame eksportivaid ettevõtjaid.

“On raske välja mõelda midagi, mis neid eesmärke paremini aitaks täita kui meie kasvama hakanud idufirmade toetamine, mitte piiramine,” ütles ta.