Taavi Kotka: SKAIS2 läbikukkumiseni viis ministrite julguse puudus

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Sotsiaalministeeriumi vana hoone Gonsiori tänaval. Foto: Liis Treimann/PM/Scanpix

Eelmisel nädalal teatas sotsiaalministeerium, et mastaapne projekt sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS2 loomiseks on peatunud ja senise arendajaga Tieto lõpetatakse leping. Veel enne taandus projektist teine hanke võitja Icefire. Mõlemale firmale oli makstud juba ligi viis miljonit eurot. Kavas on uus hange, mis võib maksma minna veel 10 miljonit eurot.

SKAIS2 planeerimine algas neli aastat tagasi, 2014. aasta augustis peetud koosolekul öeldi veel optimistlikult välja, et uus infosüsteem pannakse vähem kui kahe aastaga tööle.

Rääkisime toonase riigi IT-juhi ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IT-asekantsleri Taavi Kotkaga, et aru saada, mis megaprojektiga valesti läks.

Arenduse alguses 2014. aastal käidi välja, et “SKAIS2 lansseerimise tähtaeg on 20.06.2016”. Kas kahe aastaga selline projekt ära teha oli alguses realistlik?

SKAIS2 oli väga ambitsioonikas projekt. Ühelt poolt oli vastu võetud rida seadusi, mille toetamiseks oli vaja uuendada tarkvara, lisaks taheti välja vahetada nullist senine kasutusel olnud tehnoloogia ehk siis SKAIS1. MKM-i arvutused näitasid, et ajagraafik on selgelt liiga napp ning vajas eduka tulemuse saavutamiseks väga tugevat projektimeeskonda ja juhtimist nii arendajate kui sotsiaalministeeriumi poolt. Juba esimesed kuud näitasid, et ei tellija ega täitja poolel piisavalt jõulist juhtimist ei ole, mistõttu oli ette näha, et see projekt tulemuseni ei jõua – sellele juhtis ka MKM korduvalt tähelepanu nii suuliselt kui ka ametlike kirjadega.

Siit aga koorub välja üks selge probleem, millest poliitikud nii valitsuses kui riigikogus aru ei saa või siis neil puudub julgus otsuste tegemiseks.

Foto: Mihkel Maripuu PM/Scanpix Baltics

Kui me paneksime eesmärgi, et ehitame Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks kogu ulatuses tähtajaga 01.01.2019, siis ütleksid spetsialistid, et see ei ole võimalik nii lühikese ajaga, pole veel ju projekteerimagi hakatud, rääkimata kõiksugu kooskõlastustest jne. Ja me kuulaksime neid. Kui tänaseid maanteeameti plaane vaadata, siis selle paari aasta jooksul saame ehk kümmekond kilomeetrit tehtud.

Samas IT-projektide puhul võetakse täiesti süüdimatult suuri riske ja kui märgid näitavad, et asjad kisuvad rappa, siis selle asemel, et võtta aeg maha ja uuesti otsustada, kaetakse silmad ja kõrvad hoiatuste eest ja loodetakse, et äkki sünnib ime. Ei sünni, mitte kunagi ei sünni.

See on üks oluline koht, mis meie riigivalitsemises on katki. Vastu võetud reformide ja seaduste jõustamisel jäeti arvestamata, et kas neid toetavad protsessid ja tehnoloogia ka valmis saab soovitud tähtaegadeks ning kui oli näha, et ei saa, siis peab olema võimalus tõmmata pidurit.

Istusin ise toonaste ministrite Tsahkna ja Vassiljeviga laua taga ja tõestasin numbritega, et see projekt ei saa valmis, lisaks tegime ametliku märgukirja, kuid sellest hoolimata otsustati kaks aastat rahakulutamist jätkata.

Sotsiaalministeeriumi ametnikud ei saa teha otsust, et paneme projekti seisma, vaatame eesmärgid ja ajagraafiku üle, lükkame reformide ja seaduste jõustumise edasi jms. Seda saab otsustada minister ja kui tal on vaja otsustamisel tuge, siis saab aidata valitsus. Selle asemel, et teha raskeid valikuid, peideti pea liiva alla ja lasti miljonitel eurodel lihtsalt põleda.

Nagu me tee-ehituses ei tohi seada ebarealistlikke eesmärke, ei tohi seadusloomega seada ebarealistlikke tähtaegu, kui protsessid ja tehnoloogia järgi ei jõua. Sotsiaalkindlustus on äärmiselt delikaatne ja emotsionaalne valdkond, kus klientuur, keda teenindatakse, on äärmiselt tundlik ja seda enam on taunitav antud juhul poliitikute hambutus ja otsustamatus.

Arendajad nagu Tieto ütlevad, et alguses sätestatud eesmärgid ja tööülesanded on muutunud. Kas siin on süü tellijal ehk riigil, et ei osatud projekti alguses õiget skoopi paika panna?

Mnjah, SKAIS2 on läbi aegade suurim ja kalleim projekt, mida Eesti avalikus sektoris tehtud. Samas ta ei ole ka nüüd nii palju kordi suurem võrreldes näiteks maksu- ja tolliameti süsteemidega. Suuremate infosüsteemide arendusmahud jäävad täna Eestis 2-3 miljoni juurde, mistõttu raha oli selles projektis piisavalt ning oli ka ette teada, et SOM (sotsiaalministeerium – toim) ei ole kõige tugevam tellija. Seda enam on naeruväärne kuulata seda vabandust, et projekti eesmärgid ja tööülesanded muutusid. IT-lahenduste arendamisel muutub mingi osa tarkvarast kogu aeg, selleks ongi mõeldud paindlikud ehk agile arendusmeetodid, mida kõik Eesti suuremad IT-firmad väidavad ennast ka valdavat. See oli muide üks SOM-i hankenõuetest, et tuleb arvestada pidevalt muutuva seadusruumi ja protsessidega.

IT-firmad teavad seda, et nad kohtus jäävad alati võitjateks. Kohus peab otsuse langetama selgetele tõenditele tuginedes ning IT-firma suudab alati leida midagi, mis esialgse skoobiga võrreldes on muutunud või juurde tulnud. Ühtegi IT-süsteemi ei ole võimalik pisidetailideni lahti kirjutada ja see ei oleks ka mõistlik. Aga need ei ole sellised muutused, et algselt telliti auto ja nüüd tahetakse lennukit. See muide on ohtlik, et täna puudub avalikul sektoril igasugune enesekaitse meetod arendajate vastu ehk siis nemad saavad hangetesse minna alati riskivabalt. Kui oma tööga hakkama ei saada, siis ütle, et skoop muutus või täienes ja alati leiad ka mingi tõestuse sellele ning kohtus jääb arendaja seetõttu alati võitjaks. Kui Eesti kohtupraktika suudaks siin mingi teistsuguse pretsedendi luua, oleks kogu maailm tänulik.

Sotsiaalministeeriumi inimesed ütlevad nüüd, et alguses taheti “võtmed kätte” lahendust, aga tegelikult peaks riik “võtma suurema rolli ja sellistesse projektidesse minema suurema enda kompetentsiga”. Kas avalikus sektoris, MKMis ei olnud siis piisavalt kompetentsi?

Eestis on hajusarhitektuur, ehk siis iga ministeerium vastutab ise enda haldusala, seal toimivate protsesside ja infotehnoloogiliste vahendite eest. Ei ole nii, et kuskil MKM-is istuvad pingil kümned ja kümned inimesed, kes tulevad ja aitavad projekte teha. Pealegi, kes peaks tundma Sotsiaalkindlustusameti toimimist paremini kui nad ise. Teine ministeerium ei tule omi reegleid ette kirjutama, seda õigust neil ei ole. Ehk siis loomulikult oleks pidanud see projekt olema tugevamalt ettevalmistatud, mehitatud ja juhitud ka SOM-i poole pealt.

Tänaseks on sellest juba õpitud ning nii EMTA-st üle ostetud Egon Veermäe kui RIA-st tulnud Katrin Reinhold on mõlemad väga professionaalsed tegijad, kellel on olemas teadmised ja kogemus Sotsiaalkindlustusameti ülesseehitamiseks ning SKAIS2 ära tegemiseks.

IT-ettevõtetele näivad e-riigi suurprojektid üle jõu käivat. On nad siin puhtalt kaotajad, sest nad ei saanud projekti valmis ja lisaks pidid veel maksma hüvitist – riik nõudis märtsis Tietolt 180 000 eurot?

Hmmm, kuidas sa oled kaotaja, kui teenid miljoneid tulu ja maksad trahvina 180 tuhat? Lisaks ei pea sa garantiid pakkuma või juurutamise ja vigade parandamisega tegelema, sest sinu töö tulemusest jõuab vaid väike osa reaalsesse kasutusse kui üldse midagi (uued arendajad teevad nullist uuesti tõenäoliselt).

Veelkord: riigile arenduste tegemine on täna lollikindel leib, sest alati saab puhta nahaga välja tulla ja ka hilisematel hangetel osaleda probleemideta, mis sest, et oma tööga hakkama ei saanud. Sellest on täna kõik suuremad IT-teenuste pakkujad aru saanud.

Kokkuvõttes on kulunud miljoneid eurosid, tulemust pole ja uue hanke peale läheb prognoositavalt kuni 10 miljonit eurot. Kas see on täielik läbikukkumine?

Jah, loomulikult on see läbikukkumine.

Aga ma ikkagi osutaks kahele väga valusale kohale selles projektis. See fakt, et SKAIS2 ei saa valmis, oli teada juba kaks aastat tagasi ning see oli numbriliselt tõendatud ning nendest numbritest vaadati lihtsalt mööda. Ministrid ja teised poliitikud oleksid saanud tõmmata pidurit, aga nad ei teinud seda, hoolimata sellest, et hoiatati ja juhiti tähelepanu väga mitmetest allikatest, kirjutati lisaks ajaleheartikleid jne.

SKAIS2-te arendasid alguses kaks ettevõtet: Icefire ja Tieto. Esimene neist sai projekti algusfaasis aru, et see projekt läheb rappa ning ei ole võimalik seda selles ajaraamis ja setupis lõpuni viia. Tõstis ausalt käed ülesse, juhtides muu hulgas tähelepanu vajakajäämistele ja mida peaks uut projekti planeerides paremini tegema. Icefire lahkus projektist ehk siis ei tekitanud enam riigile mõttetuid kulutusi. Tieto aga otsustas muinasjuttu edasi rääkida, sest magus raha jooksis, kuigi ka nemad teadsid, et seda tööd ei ole võimalik valmis teha antud ajaraamis. Aga eks aega ja raha saab alati juurde küsida ning kui ei õnnestu, siis ei saa ka ju midagi juhtuda, sest alati saab apelleerida sellele, et skoop muutus/täienes ja kohtus jääb alati õigus arendajale. Ehk siis piltlikult lüpsame riigilt raha nii kaua kui saab.

Milliseid õppetunde sellest hapust loost võiksime saada?

Sensitiivsed valdkonnad nagu sotsiaalkindlustus peavad olema poliitiliselt teravdatud tähelepanu all. Lapsed, puudega inimesed, vanurid jne – väga suur osa ühiskonnast on SKA toimimisest ja mittetoimimisest sõltuvad – siin ei tohi teha asju uisapäisa ja üle jala. Ei saa olla nii, et viskame 8 miljonit eurot tulle ja vaatame kuidas põleb ja siis paneme veel 10 miljonit otsa. Peab olema julgust peeglisse vaadata ning kui asjad ei õnnestu, siis kiiresti ümber otsustada.

Samuti tuleb minna selliseid reforme tegema väga tugeva meeskonnaga, kellel peab olema volitusi teha ka vajadusel väga jõulisi otsuseid protsesside parendamisel ning kui need vajavad seadusemuudatusi, siis peab olema poliitiliselt roheline koridor nende kiireks menetlemiseks. Projektil peab olema tugev järelvalve ning kontrollmehhanismid ja kokkulepped, mis võimaldaksid projekti kulgemist ka sisuliselt juhtida, vajadusel pidurit tõmmata või gaasi anda.

Eks see nimekiri detailides on veel pikem, aga need oleksid esimesed elementaarsed sammud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.