Uudis

Tädi Maali, õpi seda va kompuutrivärki!

Meie küla eided kipuvad ka internetti. Ave Nahkuri teos. Foto: Urmas Luik/Scanpix

Toimetus palus infoturbeanalüütikul Anto Veldrel kirjutada paar juhist internetis turvaliselt hakkama saamiseks tädi Maalile. Tulemuseks on järgmised viis nõuannet.

Internetist arusaamiseks pole vaja uusimad sõnakõlksutusi, kõlbab ka vanarahva muistne tarkus. Kuivõrd Internet elutseb peaasjalikult musta värvi arvutikastides, siis musta maagiaga võitlemiseks tuleb vahel pruukida ussisõnu.

Esimene nõuanne: nimetamine

Vanarahva tarkus ütleb, et teatud elukaid ei nimetata kunagi nimepidi. Keegi ei ütle KRT, kõik räägivad vanatühjast. Metsas elavad reinuvader, mesikäpp ja võsavillem. Sest kui Sa elukaid otse nimepidi nimetad, siis nad haistavad seda otsekohe ja tahavad julget nimetajat sedamaid kaema tulla.

Internetis on parem, kui Sa iseennastki nimepidi ei nimeta. Sest kui sul pole nime, siis ei saa keegi Sinu peale ka näpuga näidata ega Sind taga rääkida. Ja kui Sa end pärisnimega ei nimeta ja teistelgi nimetada ei lase, siis pole ka ohtu, et öösel mõni ülalmainit elukatest Sinu uksele koputama tuleb.

Noorem rahvas ütleb – anonüümsus ja pseudonüümsus. Aga targutagu palju tahavad, nimes on vägi. Nime nimetades vägi kaob. Sestap pole mõtet iseenda väge lihtsalt niisama netipläraks ära kinkida.

Teine nõuanne: tutvustamine

Inglastel on tutvustamine väga tähtis. Kuniks Sind pole uue külaelanikuga tutvustatud, ei peaks Sina temaga üldse rääkima. Isikud, kes Sulle tutvustamata jäetakse … no eks sel tavaliselt mingi põhjus on – mingi äri- või voodi- või kapiasi, mida avalikkus ei tea ega teada ei taha.

Internetis peaksid Sa käituma samamoodi – sinu sirvik ärgu musitagu veebisaiti, mida ta varem pole kohanud ega Sina ise ära virtuaalmiilutse Nigeeriast pärit tõmmude meestega, keda Sa ilmsi näinudki pole. Sest Põrgu eeskojas asub katel numbriga 419 ja internetijuhe jookseb otse sinna katlasse.

Noorem rahvas ütleks tutvumise ja tutvustamise kohta, et Sina ei pea mitte olema see “early adopter”, kes kõik riskid enda kanda võtab. Uudishimutse vähem ja mine uue seenekoha kallale kolistama ikka alles siis, kui karu on esimesed seenelised ära näinud ja neist kõhu täis söönud.

Kolmas nõuanne: plärajuttude levitamine

Vaata, igasuguste juttudega Internetis on nagu naabri-Vilhelmiinega, et nigu temale midagist räägid, nii järgmisel päeval kogu kõrtsituba seda ka teab. Ning pärast võid musta valgeks väita kasvõi sada korda, aga seda ei usu enam keegi. Et inimesi tagasihoidlikumaks kasvatada, hoolitses Vanajumal, et igas külas elaks vähemasti üks kuulujutulevitaja, aga Internetis paigutas ta pläralevitamisdeemoni suisa igasse serverisse.

Noorem rahvas ütleb selle kohta – sotsiaalvõrgu(stiku)d võidavad, et Internet ei unusta. Tegelikult pole maailmas midagi muutunud, ka naabri-Vilhelmiine võtab infomaaklerluse eest nutsu – vasaku käega klantsitud ohvitserilt ja paremaga põrandaaluselt. Aga psst! – seda lihtsalt keegi ei tea. Ja osad jutud mõtleb Vilhelmiine ise lambist välja niikunii.

Neljas nõuanne: kaetamine

Vanad eestlased määrisid enne külade saabumist lapsel näo tökatiga kokku, et poleks võimalik lapse nägu meelde jätta ega ära kaetada. Ka muistsed mehed ei käinud enne suuri lahingut 9gag’is ega 4chan’is pläramas ega oma lahinguplaanile tuhandeid kommentaare korjamas. Sest plaanitav üritus õnnestub ikka vaid siis, kui salakõrv ei kuule ning salasilm ei seleta. Räägi oma plaanidest võimalikult vähe, et vanatoi neid ära ei kaetaks! Sest kui vaindlane ei tea, no siis ta ei tea. Ega saa Sulle kuidagigi kaikaid kodaraisse loopida.

Noorem rahvas kaetamisse ei usu ja see ongi põhjuseks, miks nende plaanid on kõrtsis varakult teada ja suuremad äritehingud kogu aeg luhta lähevad.

Viies nõuanne: õpi seda va kompuutrivärki!

Kui Sa esimest nelja nõuannet kenasti järgid, siis püsib suurem kuri Sinust kaua eemal ja sellevõrra kauem on Sul aega seda va arvutivärki tundma õppida. Ega arvuti koorelahutajast palju keerulisem olegi, lihtsalt väntasid ja nuppe on rohkem küljes ning tujusid rohkem.

Alusta oma hommikut sellega, et löö kompuutrikasti jalaga – kui mitte muuks, siis selleks, et oleks selge, kes on majas ülemus ja kelle asi on käsku täita. Ning pole mõtet heleda healega ohkida, et “arvuti, oh arvuti, palun tee seda ja toda”, käskusid tuleb jagada nigu otule sulasele, selgel grupijuhi hääletoonil, vajadusel ka nimetissõrmega ribide vahele torkides.

Nooremal rahval on uskumatu saladus – ega nemadki enam kompuutrivärgist sotti ei saa. Nad ei erista enam käegakatsutavaid asju, mis asuvad oma sahvris, asjadest, mis võib-olla paiknevad Tarbijate Ühistu kesklaos. Nad usuvad, et asja suunas näitav kilomeetriviit ongi asi ise. Noored usuvad, et kui nutiplutifööni ees kõvahäälselt unistada, siis murueide tütar Cortana täidab silmapilkselt kõik nende soovid.

Nii see toimubki, kuni esimese suure häda, katku, sõja või näljani. Siis jookseb Cortana metsa tagasi ning tühja lao peale osutavad sildid kõlbavad ehk veel vaid tulealustuseks.

Märksõnad: ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.