Paljud meist on oma peade kohal märganud lendamas mõnd mehitamata õhusõidukit ehk drooni. Droonide suure leviku põhjuseks on nende odav hind ning lihtne kättesaadavus. Ligikaudu 500 euro eest saab elektroonikapoest osta endale drooni, mis teeb pilti ning salvestab videot. Tänu tehnoloogia kiirele arengule on nendega lendamine väga lihtsaks tehtud.
Hoolimata paljudest turva-funktsioonidest leiab internetist mitmeid vihjeid sellest, et droonid ei ole siiski turvalised. Isegi Eestis leiab iganädalaselt mitmeid näiteid droonidest, mis mõnel arusaamatul põhjusel kukkusid taevast alla. Kuigi lihtsamat sorti drooni saab kätte juba 500 euroga küündivad nende hinnad kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Kas Eestis on võimalik drooni kindlustada?
Uurimise erinevate pankade ning kindlustuspakkujate käest, kas nende kaudu on võimalik hinnalist drooni kindlustada õnnetusjuhtumi korral. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul tegeleb SEB ainult elu- ja pensionitoodete pakkumisega, mille alla droonid ei liigitu. Droonide kindlustust ei paku ka Danske Bank, PZU Kindlustus ega IIZI.
PZU vastutuskindlustuse tootejuhi Argo Argeli sõnul kaasnevad drooni lennutamisega riskid, mis võivad realiseeruda ka väga oskusliku kasutamise korral – eriti, kui drooni kasutatakse tiheasustusaladel.
“Piisab raadiohäirest, et drooni üle kontroll kaotada. Olen ise droonindusega tihedamalt kokku puutunud ja juba näinud mitmeid juhtumeid, kus droon kontrolli alt väljub. Hetkel ei ole tavakasutuses olevad droonid veel selliselt varjestatud ja dubleeritud kanalitega, mille kasutamine tiheasutusalal ei oleks suur turvarisk. Samuti on riskiks drooni juhtimiseks kasutatavatel nutiseadmetel esinevad tõrked. Väga palju muutujaid on selles riskis,” sõnas Argel.
Droonilennutajat võrreldakse tikkudega mängiva lapsega
“Tavakasutaja, kes ostab poest drooni, on piltlikult öeldes samaväärne risk kui tikkudega mängiv laps. Sellise kindlustusriski prognoositav makse ja omavastutus ei teeks seda vastutuskindlustuse kaitset kliendile just liiga atraktiivseks,” täpsustas Argel.
Suurt riski näeb ka IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees, kelle sõnul turg alles õpib tundma neid põnevaid masinaid. “Hetkel ei osata hinnata kaasnevaid riske ja võimalikke ohukohti, sest kogemused ei ole olnud piisavalt pikaajalised erinevate olukordade lahendamiseks. Mida rohkem õpib turg tundma droone, seda konkreetsemaks lähevad ka nende kindlustamise võimalused ja päeva lõpuks ka kindlustuse olulisus,” leiab Plees.
Droonikindlustuse asemel pakutakse vara- või kodukindlustust
Kuigi ükski Eestis tegutsev kindlustuspakkuja ei ole veel väljatöötanud spetsiaalset droonidele mõeldud kindlustust, siis mitmed neist soovitavad drooni kindlustamiseks sõlmida vara- või kodukindlustus.
ERGO riskiinseneri Jan Raja sõnul on võimalik droone ERGO’s kindlustada nagu muud oma kodus olevat vara tulekahju, torustiku lekke või murdvarguse vastu. See aga tähendab seda, et drooni lennutamisel juhtunud õnnetused ei lange koduse varakindlustuse alla.
Kõige paremas seisus on need droonilennutajad, kel on Swedbanki kodukindlustus, mis katab ka droonidele tekkinud ootamatu ning ettenägematu kahju. Selleks peab lepingus olema valitud ka koduse vara kaitse.
“Kui droon asub hoones sees,siis sellele tekkinud kahju hüvitatakse maksimaalselt lepingus toodud summas (iga klient saab ise valida,kui suures osas ta soovib oma kodust vara,sh droone kindlustada). Kui droonile tekib kahju väljaspool kodu (Eesti piires), siis hüvitatakse kliendile maksimaalselt 5% koduse vara kaitse summast,” teatas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Droonid on kindlustatud ka Swedbanki reisikindlustuse alt, kui lepingusse on valitud varakindlustuse kaitse. Sarnast lahendust soovitab kasutada ka Seesam, kelle sõnul võtavad nad drooni, kui igat teist kodust vara. Kui Swedbanki puhul saab klient piirsummasid muuta, siis Seesami puhul kehtib 1000 eurone lagi.
Vastutuskindlustus ei olegi utoopiline soov
Kõige suurem negatiivne tagajärg võib olla aga sellel, kui piltlikult öeldes kukub droon kolmanda isiku varale pähe ning kahjustab seda. Sellisel juhul on antud hetkel parimaks valikuks Seesam, kelle sõnul ei ole nende eraisiku vastutuskindlustuse lepingus sõnagi sellest, mis välistaks kolmandatele isikutele drooniga tehtud kahju hüvitamise.
Selektiivset vastutuskindlustust on üksikprojektide kaupa valmis pakkuma ka PZU,mis leiab, et seda võiks pakkuda näiteks filmivõtetel kasutatavale droonile. Sellisel juhul selgitatab kindlustusandjaeelnevalt välja, kus, kuidas ja milliseid võtteid selle drooniga on plaanis teha.
IIZI kaalub Eestis droonikindlustuse pakkumist
Kuigi IIZI oli üks neist kindlustusvahenduse pakkujatest, kelle portfellis ei ole hetkel ühtegi sobivat lahendust droonide kindlustamiseks, on see võimalus neile peagi tekkimas.
“Eesti turul tegutsevatel kindlustusandjatel ei ole superlahendusi lauale panna, et oleks võimalik drooni-inimestele vastu tulla. Kuna IIZI teeb lisaks siinsetele kindlustusseltsidele koostööd ka mitmete välisseltside ja maaklervõrgustikega, siis peagi võivad droonidele sobilikud lahendused ka meie turul olemas olla.Droonide kindlustamise olulisuse hindamist tuleb alustada vastutuskindlustusest. Droonid lendavad tihti rahvarohketes kohtades (kahju inimesele) või võivad põhjustada kahju võõrale varale (katused, sõidukid vms). Teisejärgulised, kuid olulised, on omaniku jaoks kadrooniga koos kasutatav tehnika ja droon ise,” teatas Plees.
