“Meie praegused arvutid töötavad tegelikult ikkagi samamoodi nagu aastakümneid tagasi. Nad on eelprogrammeeritud meie käske täitma ja nad teevad neid lihtsalt kiiremini. Aga nüüd oleme astumas uude, kogntiivisete arvutite ajastusse,” ütlesIBMi majandusanalüüsi juht Oliver Oursin.
Oursin käis Eestis tutvustamas IBMi superarvutil Watson põhinevaid teenuseid, mida saaks edaspidi põhimõtteliselt igaüks kasutada.
“Kogntiivne arvuti võtab teise rolli kui seni, see on nagu partner,” selgitas Oursin Geeniuse toimetusele. Muide, Watsoni kogntiivsetest arvutustest rääkides on lihtne sattuda segadusse – “see” asemele lipsab juttu “tema”. “Inglise keeles võib öelda ka he (mees) või she (naine), me ei pane pahaks,” muigas Oursin.
Kognitiivne arvuti hakkab tema sõnul tegema soovitusi, sest ta on treenitud õppima. "Me püstitame hüpoteesi, kontrollime arvuti abil selle paikapidavust ja see osutub tõeseks või mitte. Ja siis liigume edasi,” selgitas ta kogntiivse arvuti kasutusmeetodit.
"Võtame näiteks arsti, kes ravib rinnavähiga patsienti.” Selline arst saab näiteks aasta või oma terve karjääri jooksul näha ainult piiratud hulka sarnaseid patsiente, seega on tema kogemus võrreldes kogu maailma arstidega väike.
Kuue sekundiga terve ülikooli andmete analüüs
"Aga ta võitleb ikkagi inimese elu eest ja mida siis Watsoni abiga teha saaks? Watson saab arsti eest teha uurimistööd ja otsida juurde selle patsiendi seisukohalt relevantset infot. Näiteks, mis pikendas teiste puhul nende eluiga, mis mitte?” tõi Oursin näite.
"Watson võib läbi töötada uurimisartikleid ja publikatsioone. Sisuliselt saabWatson terve ülikooli või haigla haigusajaloo läbi töötada kuue sekundiga, samal ajal kui arstil võtaks see kuus eluiga,” oli Oursin veendunud superarvutil põhinevate teenuste jõudlustes.
Rakendusvaldkondi on veelgi, näiteks suurlinna liikluskorralduse analüüsimine, mis on väga keerukas.
Watsonile põhineva ärianalüütika teenused eeldavad uut moodi lähenemist arvuti võimetele. "Sinu andmetes võib olla midagi, mida sa pole kunagi küsinud, uurinud või pärinud.Sinu andmetes võib olla selline oluline info, mida sa pole seni taibanud otsidagi. Watson oskab neid üles leida,” selgitas Oursin.
Mõistab inimkõne loomulikku keelt
"Lõpuks tahame me sinna välja jõuda, et igaühel oleks võimalus kognitiivse arvuti võimeid vastavalt vajadusele kasutada. Aga see võtab muidugi aega ja me liigume sinnapoole samm-sammult,” rääkis Oursin.
See ei tähenda, et igaüks saaks Watsonisse nagu otsingumootorisse märksõna sisse lüüa. “Kui sa sisestad märksõna “rinnavähk”, siis pole sellest palju abi. Eelneva näite puhul, kus aitasime haiglatrinnavähi ravis, siis seadistasime Watsoni meditsiinieksperdiks, nii et seda tuligi kasutada arstil või arstiteadlasel,” toonitas Oursin.
Watsoni sisendiks ei pruugi olla ainult tekst, vaid ka inimkõne ja pildid. “Üha olulisem on ka loomuliku keele töötlemine, sest klaviatuur ja hiir, millega praegu arvutiga suhtleme, on väga piiratud,” lisas Oursin.
IBM-i teatel koguvad ettevõtted täna oma klientide kohta rohkem andmeid kui kunagi varem, kuid 80% nendest jääb äriotsuste tegemisel kasutamata, kuna tavapärased tehnoloogiad ei suuda kognitiivset teavet analüüsida, selgitasIBM Eesti müügidirektor Lembit Loo.
IBM suunab maailma esimese kognitiivse tehnoloogia Watson edasiarendamisse ja juurutamisse üle miljardi dollari. Watsoni tehnoloogia on üles ehitatud masinõppele ehk iseõppivatele algoritmidele ning võimaldab analüüsida nii struktureeritud andmeid kui ka struktureerimata infot – fotosid, helisid, keemilisi valemeid ning igasugust teavet, mis liigub sotsiaalmeedias.
Kuna tegemist on täiesti uue valdkonnaga, on Loo sõnul IBMi esimeseks eesmärgiks tutvustada äriklientidele kognitiivse ettevõtluse potentsiaali ning sellega avanevaid võimalusi.
“Meie konsultandid analüüsivad põhjalikult ettevõtte valmisolekut kognitiivse ettevõtlusega alustamiseks ning töötavad selleks iga kliendi jaoks välja sobivaima stardipaketi,” selgita Loo superarvuti kasutamist.
Fotod: IBM
