Tahtsite e-hääli üle lugeda? Aga palun, täpselt nii seda tehaksegi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Artur Talvik ei usalda e-häältust. Karta on aga, et häälte ülelugemine ei paranda Elurikkuse erakonna seisu populaarsustabelis.Foto: Sander Ilvest/Eesti Meedia/Scanpix

Elurikkuse erakond ja Rohelised nõudsid sel nädalal, et e-hääled üle loetaks. Uurisime järgi, kuidas see käib.

Kuna e-häälte süsteem on üliturvatud, võib seal siis ehk ka seda juhtuda, et arvuti loeb mõnda häält valesti või mitu korda? Kas ülelugemisel loetakse siis hääled uuesti käsitsi üle?

“Ei, käsitsi ei tehta midagi,” ütleb Kristi Kirsberg, valimiskomisjoni meedianõunik Digigeeniusele. Selgub, et teistkordne ülelugemine on täpselt samasugune, nagu esmakordne lugemine. Kuidas see siis käib?

Topeltümbrikud

Nagu ka paberhäälte puhul, kasutatakse e-hääletusel kahekordse ümbriku meetodit. Loomulikult digitaalselt, aga digiümbrikuid on kaks. Üks ümbrik, välimine, see mis peale sinu e-hääle andmist tekib, on sinu allkirjaga, mis antakse peale valijarakenduse palvet “sisesta pin2”.

Selle ümbriku sisse jääb sinu e-hääl kindlale kandidaadile. Enne hääletamist võtab arvuti kõik digiümbrikud lahti ja sorteerib need ära, eemaldades sinu allkirja hääle küljest täielikult. Enam ei tea keegi, kelle poolt sa hääletasid. Ainult sina tead.

Hääli loetakse spetsiaalses arvutis

Häälte lugemine ja lahtikrüpteerimine toimub spetsiaalses üliturvalises arvutis. See on nii turvaline, et sel puudub võrguühendus, arvutis on vaid kiipkaardi lugeja ning DVD lugeja, isegi põhimälu pole, mis tähendab, et kui arvuti välja lülitatakse, kaovad sealt kõik andmed.

Selleks, et arvutis hääli lahti krüpteerida, on vaja võtit. Võti on lõhutud üheksaks osaks ja on valimiskomisjoni liikmete käes olevatel kiipkaartidel. Igal ühel üks jupp. Selleks, et hääli üldse lahti saaks krüpteerida, on vaja vähemalt viite juppi üheksast. Ja et viis valimiskomisjoni liiget paha peale ei läheks ja enneaegselt hääli lahti ei krüpteeriks, on iga kiipkaart ka füüsiliselt pitseeritud, mis tähendab, et enne e-häälte ülelugemist kontrollitakse pitseri olemasolu kõigil kaartidel.

Hääled on DVD peal

Enne häälte lahtikrüpteerimist kirjutatakse DVD, kus peal on nii anonümiseeritud krüpteeritud hääled, Kandidaatide ja valimisringkondade nimekiri kui ka konfiguratsioonifailid. See DVD sisestataksegi spetsiaalsesse arvutisse – mujal neid hääli lahti krüpteerida ei saakski.

Nüüd algab häälte ülelugemine. Esmalt kontrollitakse, kas kõvaketas, mis hakkab häälte ülelugemise arvutit käitama on endiselt pitseeritud. Kui nii, siis pitser avatakse ja kõvaketas ühendatakse arvutiga, mis seejärel sisse lülitatakse. Kõvakettale luuakse mäluketta sektsioon, kuhu kopeeritakse DVDl olnud andmed. Nüüd kontrollitakse, kas kõik andmed mis kopeeriti jõudsid õigesti kõvakettale. Samuti kontrollitakse kiipkaardi lugeja ühenduvust.

Seejärel kontrollitakse vabariigi valimiskomisjoni liikmete käes olevaid kiipkaarte ja nende pitsereid (need samad kaardid, kus on e-häälte lahtikrüpteerimiseks vajaliku võtme osad). Seejärel käivitatakse häältelugemise rakendus ja sisestatakse kiipkaardid. Pärast toimingu lõpule viimist vaadatakse üle rakenduse sõnumid ja tulemused. Logid ja tulemused viiakse üle kahele DVD-kettale, nii et teine ketas jääb varukoopiaks. Arvuti lülitatakse välja, audiitorid pitseerivad välise kõvaketta ning ka kiipkaardid.

DVD-dele salvestatud kokku arvutatud tulemused on rikkumiskindlad, sest need on digitaalselt allkirjastatud kiipkaartidel säilitatava ja osadeks lahutatud spetsiaalse allkirjastamisvõtme abil.

Seega, e-hääli ei loe keegi excelis rida rida haaval üle ja on üsnagi suur tõenäosus, et ülal kirjeldatud protsessi korrates saadakse sama number mis enne.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.