Lapsed ütlesid: meid motiveerib raha

Rossar ütles, et olemasolev koolisüsteem töötab rohkem piitsa põhimõttel, millele temal ligipääsu pole – õpet ei saanud panna kooliprogrammi osaks.

“Seega jäi üle ainult prääniku kasutamine. Vestlused selles vanuses lastega andsid ühese vastuse küsimusele, mis neid motiveeriks – selleks oli raha,” rääkis Rossar.

Kui suur see raha siis võiks olla? Praegu välja töötatud plaani järgi umbes selline:

• lühem programmeerimisülesanne: 7 eurot + boonus 5 eurot, kui ülesanne tehakse ära parimal moel
• pikem programmeerimisülesanne: 12 eurot + boonust 5 eurot
• kogu kursuse läbimine: 60 eurot + boonust 30 eurot

Esimene katse Tallinna 21. koolis

Ülesanneteks ja õppematerjaliks on plaan kasutada Codemonkey kursusi, mida saab tegelikult läbida ka igaüks kodus ise, tasuta on sealt mõned prooviülesanded.

Rossari sõnul on praegu Koodiahvi nimelise ettevõtmisega lastele programmeerimise õpetamist proovitud tuttavate ringis. “Kohe alustame piloodiga Tallinna 21. koolis, misjärel teame ka, kuidas see koolis töötab,” ütles ta.

Koodiahvi tegemisi võiks rahastada nii riik, toetajad kui lapsevanemad. Rossari sõnul peab ta läbirääkimisi ka Heateo Haridusfondiga – tegu on detsembris tehnoloogiaettevõtjate tehtud fondiga, mille taga on ka Rossar ise.

Raha kõrvale teisi “präänikuid” veel

Rossari sõnul ei pruugi kogu õpe jääda ainult rahaliseks.

“Lapsel on ette nähtud teatud kogus tööd, mida ta peab tasuta ära tegema (riiklik õppeprogramm), aga kui ta teeb rohkem kui riiklik programm ja teeb seda iseseisvalt ilma õpetajateta, siis miks mitte seda tasustada mingil moel?” rääkis Rossar.

“Eks töö käigus üritame välja töötad ka teisi motivaatoreid ja ma loodan, et raha ei jää ainukeseks kasutatavaks präänikuks,” lisas ta.

Parandatud 10:00: täpsustatud, et CodeMonkey keskkonnas saab igaüks ise harjutusi proovida, aga tasuta on vaid mõned proovilevelid.