Reaalsus on pisut keerukam.

Alustuseks tuleb leida äpipoest leida äpp Pilet.ee (olemas nii iPhone’ile kui Androidile). Sellel pole küll otsest seost Tallinnaga ja ekraanipiltidelt vaatavad vastu Tartu ja Ridango logod, aga küllap viidatakse sadamas või lennujaamas turistidele, mis äpi nimi on.

Äpp soovib saada ligipääsu telefoni asukohale, oleme nõus.

Edasi tuleb teha otsuseid, milline riik valida (valikus on ainult “Estonia”), milline keel (saab nii eesti, vene kui ka inglise keeles) ja regioon. Kuigi valisime inglise keele, on Tallinna ja Tartu kõrval kolmandaks regiooniks kaunis eestikeelne sõna “Kaugliinid”.

Järgnevad valikud on päris loogilised: saab pileteid osta, ostetud pileteid vaadata, sõiduplaane või lemmikuks märgitud asju vaadata.

(Lemmikutega on asi siiski segane. Ma võin sõiduplaanides märkida näiteks lennujaama sõitva bussiliini 2 oma lemmikuks, aga lemmikute alla see ei ilmu. Uurimise järel selgub, et sõiduplaanide all oma veel oma lemmikud ehk favorites, mis ei ole sama, mis üleüldised äpi lemmikud. Järelikult on äpis vähemalt kahte sorti lemmikuid.)

Pileti saamiseks tuleb uus konto luua

Piletit ostes tuleb sisse logida. Aga pole öeldud, mis kontoga sisse logida tuleb, seega suundub siinkohal vist iga mõistusega inimene automaatselt allapoole teksti juurde “Don’t have an account yet?”.

Niisiis tuleb end hakata hoopis kasutajaks registreerima. See käib üllatavalt kiiresti, sest pärast e-posti aadressi ja parooli sisestamist olemegi sees. Aga mis siis, kui ma kasutaks kiusu pärast Tallinna linnapea – kui selline isik eksisteeriks –  e-posti aadressi? Sisestatud e-posti aadressi kuidagi üle kinnitama igatahes ei pea.

Maksmise eest tuleb eraldi maksta

Kui ma sees olen, siis pakutakse valikut osta 30 päeva pilet, päevapilet, QR-pilet, Tallinna ja Harjumaa ühispilet või mõnele olemasolevale kaardile raha lisada.

Ostes tuleb valida, mitu piletit ma soovin. Aga muidu ingliskeelses äpis selgitab väike tekst hoopis eesti keeles, et tegelikult saan ka ainult ühe QR-piletiga teha rohkem sõite. Üks valideerimine kehtib üheks sõiduks ja maksab ühe euro.

Võtan igaks juhuks kaks QR-piletit kokku kahe euro eest. Maksmise eest tuleb aga veel maksta: mobiilimakse puhul 32 senti (aga ilmselt ei tööta see turistide välismaiste operaatorite SIM-kaartidega) või 20 sendi eest krediitkaardiga.

Kui krediitkaardimakse on tehtud, siis näitabki äpp QR-koodi. Selle all on kiri 2/2, mis esmapilgul jätab mulje nagu kahest võimalikust sõidust kaks on juba tehtud, aga tegelikult on idee vist ikka vastupidi: kaks korda saab veel sõita.

Mida siis QR-koodiga teha? Tuleb bussi, trolli või trammi astudes minna etteotsa ja pista telefon koodiga validaatorisse. Kui pilet käiku läheb, teeb validaator tuttava piiksu. Just sellest on aru saada, et sõidada piletiga, mitte “jänest”. Äpis endas kulub veel umbes 10 minutit, enne kui number muutub (üks pilet alles kahest ostetud piletist).

Aitäh taustatöö eest Geeniuse jututoale Tagatuba.