Täna, 5. septembril 120 aastat tagasi demonstreeriti Eestis esmakordselt autot. Jalgrattavabrikant Johannes Schümann oli kutsunud tallinlased sel päeval Telliskopli teele (tänane Kopli tänav) uuelaadset masinat vaatama, kirjutab Eesti maanteemuuseumi teadurAndres Seene.
Päevaleht Walgus kirjeldas vana kalendri järgi 23. augustil toimunud esitlust ja masinat järgnevalt:
Rohkeste inimesi oli kokku kogunud, et uut vankrit waadata. Wanker, mis ainult 2 inimese jäuks tehtud, kannab tagumisel poolel 1 1/2 hobuse jõulist bentsini masinat. Selle wankriga on wäga hea sõita. Sõidukiirus seisab täitsa wankri juhtija käes ja wõib temaga kuni 20 wersta tunnis (umbes 21 km/h) hea teega sõita.
Bentsini kulub versta pealt ¾ kopika eest ära. See vanker on juba ühele siinsele mõisnikule ära müüdud. Kõik vankrid võib Wergi ja kompanii vabrikust igas suuruses saada. Kui uus sõiduriist hea on, eks teda siis muidugi ka tarvitama hakata. Kõnes olev vanker maksab 1170 rubla. („Walgus“ 27.08.1896)
Esimene sisepõlemismootori jõul liikuv auto leiutati Karl Benzi poolt kümme aastat varem – aastal 1886. Tallinnas demonstreeritud mudeliks oli tõenäoliselt Benz Velo. Tollaste teadete kohaselt müüdi auto maha ühele kohalikule mõisnikule. Kindlamad andmed esimesest Eestimaale alaliselt pidama jäänud autost pärinevad siiski alles aastast 1903.
Eesti autohuviliste seas on liikunud ka väljavõte 1940. aasta Päevalehest, kus avaldati justkui 1895. aastal tehtud Paide kreisiametniku foto. Ajaleht väidab, et just see daatum tähistab esimest auto jõudmisest Eestisse. Paraku leht toona eksis, sest fotol olev mudel võeti tootmisse alles 1900. aastal.
Õige hoo sai autoajastu sisse 20. sajandi alguskümnendil. Kümnendi keskel oli Tallinnas juba vähemalt kuus autot ja ajakirjandusel oli põhjust kirjeldada massilist kihutamist kiirustel kuni 30 km/h. 1908. aastal korraldati pealinna voorihobustele tutvumisõhtuid autoga ning leidis aset esimene inimohvriga liiklusõnnetus. 1908. aastal kehtestati Liivimaa kubermangus ja 2 aastat hiljem Eestimaa kubermangus lõpuks ka liikluseeskirjad. Esimese ilmasõja alguseks oli Tallinnas juba üle pooleteistsaja auto.
Kuigi auto jäi Eestis I maailmasõja eelsetel aastatel luksussõidukiks, harjusid inimesed ja veoloomad sel ajajärgul müriseva iseliikuva tõlla kohalolekuga vähemalt suuremate linnade liikluspildis. Ka esimeste eestlastest autojuhtide kohta on vähe täpseid ja kindlaid andmeid. Ilmselt tuleks neid mehi otsida sajandi alguse Vene impeeriumi suurlinnadest – Moskvast ja Peterburist. Ilmselt oli esimesi autojuhtimise kunsti vallanud eestlane Julius Johanson, kes töötas 120 aastat tagasi 16-aastase noorukina Schümani vabrikus jalgrataste demonstreerijana ja võis olla ka sohvriks kõnealusel autoesitlusel. Väidetavalt oli ta ka esimene eestlasest autoomanik.
