Uudis

Teabeamet: Vene küberrühmitused ründasid Riigikogu ja ministeeriume

Eesti välisluurega tegelev teabeamet (TA) avaldas oma teises aastaraportis Eesti julgeolekukeskkonna kohta, et Venemaaga seotud küberrühmitused on möödunud aastal rünnanud Eesti riigiasutusi. E-posti teel korraldatud andmepüüki on sihitud näiteks Riigikogu, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate vastu. Millised tulemused ja kui edukad rünnakud olid, see raportist ei selgu.

Kuigi ründajad varjuvad mitmete rühmituste taha, mida on nimetatud Cozy Bear, Fanzy Bear või CyberBerkut, on TA hinnangul siiski kindel, et kõigi selliste rünnakute eesmärk on teenida Venemaa informatsioonilise julgeoleku doktriini huvisid. “Venemaa kujutab endast kübersfääris Eesti Vabariigile suurimat ohuallikat,” ütleb TA raportis, mille ainus nimeline autor on ameti juht Mikk Marran.

Aasta teises pooles on oodata uusi küberrünnakuid

Käesolevaks aastaks ennustab TA Venemaa suurenenud küberrünnakuid Eesti suunal mitmel põhjusel. Esiteks on siin viibivad NATO üksuste liikmed küberluure teravdatud tähelepanu objektiks. Teiseks võib eeldada suuremat aktiveerumist aasta teises pooles, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik. Seda prognoosib amet arvestades nii USA presidendivalimiste kui Läti eesistumise kogemust. “Kriitilise taristu halvamine ei ole 2017. aastal tõenäoline,” ütleb raport.

Kuigi raport keskendub peaasjalikult Venemaale, kes on ainus Eestit otseselt ohustada võiv riik, hindab TA ka teisi laiemaid infotehnoloogiaga seotud riske Eesti ühiskonnale.

Nende seas toob välisluurega tegelev amet välja lunavara-tüüpi pahalased, mis on saanud küberkurjategijatele suureks äriks. Oluline on TA hinnangul ka jälgida mobiiliseadmete turvalisust ja igapäevaselt kasutatava tehnika digitaliseerimise ning värkvõrgu (IoT –internet of things) levikut, millega suureneb oht langeda küberkuritegevuse ohvriks.

TA raport juhib tähelepanu ka sellele, et infotehnoloogia toob uued riskid ka sellistesse valdkondadesse, kus neid varem pole olnud. “Nagu on näidanud 2016. aasta ulatuslikud andmelekked USA-s, EL-is ja ülejäänud maailmas, tuleks senisest läbimõeldumalt panustada küberturvalisusesse sellistes tehnoloogiavaldkondades, kus varem ei oleks rünnakud olnud mõeldavad, nagu näiteks meditsiinis või sõiduvahendites. Tehnoloogilise arengu ja võrgustuva ühiskonna kontekstis on selge, et kübersõja arengul on üha suurem roll nii praeguse aja aktiivsetes konfliktikolletes kui ka maailmapoliitika kujundamisel.”

Teabeameti raporti küberohtude peatükk pakub ka lihtsat nimistut märkidest, mille järgi aru saada, et võid olla ohus:

  1. Sinu e-posti või sotsiaalmeedia konto parooli on üritatud muuta või on keegi kõrvaline isik seda juba teinud;
  2. Sinu arvutisse või nutiseadmesse on ilma sinu loa ja teadmata ins- talleeritud tundmatuid rakendusi ja tarkara;
  3. Sinu arvuti või nutiseade on tavapäratult aeglane ja koormatud ning aeg-ajalt ilmuvad ekraanile klikkima kutsuvad hüpikaknad või veidrad reklaamtekstid;
  4. Sulle on saadetud kahtlase ja arusaamatu sisuga e-kirju ning sa oled püüdnud avada neis sisalduvaid manuseid või hüperlinke.

Foto:PM/SCANPIX BALTICS

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.