Tegelike kasusaajate reform: Taxify üle omavad kontrolli hiinlased

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Markus ja Martin Villigu ettevõte .Foto: Eero Vabamägi/Scnapix

Alates 1. septembrist peavad Eesti firmad avaldama oma tegelikud kasusaajad ehk inimesed, kes firmasid kontrollivad. Tähtaeg nende nimede teatamiseks kukkus kuu alguses ja mõnede Eesti IT-firmade tegelikke kasusaajaid vaadates saab hinnata, kas see annab läbipaistvusele midagi juurde või ei.

Kes üldse tegelik kasusaaja on?

Tegelik kasusaaja on see, kes omab firma üle kontrolli. Üks võimalus selleks on, et inimene omab vähemalt 25% firmast otse või siis kaudselt. Kaudne omamine tähendab, et kasusaaja kontrolli all on teine äriühing, mis omab kõnealusest firmast rohkem kui 25 protsenti.

On ka võimalik, et selliseid inimesi, kes ühest firmast 25% või rohkem omaksid, ei olegi. Seadus ütleb, et sellisel juhul märgitakse ära ühingu kõrgema juhtorgani liikmed.

Näide 1: hiinlased kontrollivad Taxify’d

Taxify nimetati tänavu suure investeeringuga ükssarvikuks ehk firmaks, mille väärtus ulatub üle miljardi dollari. Firmasse investeeris nii Daimler AG kui ka teist korda Hiina sõiduplatvorm Didi.

Kuigi firmat juhivad Markus ja Martin Villig, näitab tegeliku kasusaaja päring, et Taxify OÜ üle omavad kontrolli Cheng Wei ja Liu Qing. Mõlemad teostavad registri teatel kontrolli mitte osaluse, vaid kõrgema juhtorgani liikme rolli kaudu.

Mida sellest järeldada?

Peamiselt seda, et ühegil üksikisikul pole Taxifys 25% või suuremat osalust.

Teiseks seda, et Didi Chuxing on suurim osanik. Cheng Wei on Didi asutaja, Liu Qing on Didi president. Taxify juhatuses on muide veel üks Didi esindaja,  Jiaqi Liu.

Kuigi äriregister ütleb nende kohta “kontrolli omav”, siis on ennatlik järeldada, kas reaalselt kontrollib Taxify tulevikku Didi. Kuidas reaalselt osanike koosolekul hääled jagunevad, palju on eestlastelt asutajatel hääli kokku ja muud sellist tegelike kasusaajate lühike aruanne ei seleta.

Näited 2 ja 3: Eesti tuntuimad IT-ettvõtted Helmes ja Nortal

Helmes tegi sel kevadel sammu töötajate motiveerimiseks ja jaotas ligi kolm miljonit eurot ettevõtte väärtusest neile. Kokku sai Helmes juurde ligi 70 omanikku.

Tegeliku kasusaaja päring näitab, et AS Helmese tegelik kasusaaja on siiki ainuüksi firma juht ja looja Jaan Pillesaar. Järelikult pole kellegil teisel üle 25%-list osa.

Nortali aktsionärid ostsid kaks aastat tagasi investoritelt tagasi pool firma aktsiatest ja said jälle täisosaluse. Sama ajal anti osalusi ka kümnele töötajatele, nii et kokku sai firma 34 osanikku.

Tegeliku kasusaaja päring näitab, et Nortalit omava Nortal Group Holding AS-i kontrollib Priit Alamäe. Järelikult pole kellegil teisel üle 25%-list osa.

Näide 4: Pipedrive

Pipedrive’i peetakse järgmiseks kandidaadiks ükssarvikute klubisse. Sel suvel kaasas firma USA investoritelt 50 miljonit dollarit.

Tegelike kasusaajatena pole osaluse kaudu märgitud ühtki inimest. Juhatuse või nõukogu liikmetena on kirjas tegevjuht Timo Rein ja finantsjuht Dominic Joseph Butera.

Näide 5: ICO teinud idufirma

Viimastel aastatel on väga kuum trend olnud ICO ehk initial coin offering, mille kaudu idufirma kogub raha kapitali kaasamiseks.

Eelmisel aastal räägiti palju Singapurist Eestisse kolinud Change Bank’ist, mis kogus 5600-lt inimeselt üle 17 miljoni dollari väärtuses krüptoraha. Kas keegi neist on ka firma üle kontrolli saamas?

Change on registreeritud Eestis xChange AS-ina. Tegeliku kasusaaja päring näitab, et firma üle omab otsese osalusega kontrolli ainult üks inimene, asutaja Kristjan Kangro.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.