Uudis

Tele2 grupi juht: meie Eesti ja Baltikumi ärid on väga tugevad ja me ei müü neid maha

Guillaume van Gaver on Tele2 grupi rahvusvahelise äri asepresident. Foto: Tele2

Tele2 grupi rahvusvaheliste äride juht Guillaume van Gaver lükkab ümber kuulujutte, nagu Eestis kolmandal kohal olev mobiilioperaator võiks uue omaniku leida. Gaver vastutab Tele2 äride eest Baltikumis, Horvaatias, Saksamaal, Austrias ja Kasahstanis. Ta peab Eesti olukorda heaks ja usub, et Telia ja Elisaga saab hästi konkureerida seetõttu, et mobiilne andmeside on juba sama hea kui kaabliga internetiühendus ja seejuures väga soodne.

Teie alluvuses on väga erinevad riigid, mis erinevusi nende vahel näete?

Need on väga erinevad turud, aga ühise tunnusena on võrgud neis väga palju arenenud. Esimese asjana näen, et mobiilside suudab edukalt konkureerida fiks-ühendustega (kaabliga internet – toim) näiteks koduse internetikasutuse puhul. 3G puhul see nii ei olnud ega ka 4G algusaastatel, aga nüüd on võrgud ja seadmed nii kaugele arenenud, et mobiilne andmeside on kohati isegi parem kui fiksühendus.

Mu enda isiklik näide on see, et mu pere elab Hollandis ja seal on mobiilne internet kodus palju parem ja stabiilsem kui kaabliga.

Viimased numbrid TJA-lt ütlevad, et Tele2 turuosa Eestis on 27%, samas kui Elisal on 32% ja Telial 41%. Mis teie eesmärk Eesti turul on?

Muidugi tahame kolmandat kohta parandada. Aga näiteks Horvaatias on meil kolmas koht 17% turuosaga – see on väga suur erinevus võrreldes Eestis 27%-ga. Meil on väga tugev kolmas koht Eestis ja me pole üldse kaugel teisest ja esimesest.

Meile loeb see, et kliendid kasutavad üha rohkem meie teenuseid, mitte meie turuosa protsent. Andmeside edendamine, võrkude kvaliteet ja kliendirahulolu on need, mis loevad. Need ajad on möödas, kus välja antud SIM-kaartide hulk on tähtsaim tulemuslikkuse võtmenäitaja.

Aga nende eesmärkide – kvaliteetsed võrgud, kiire andmeside – saavutamine on kallis. Kui palju te Eestisse investeerida jõuate?

Me hoiame stabiilset investeeringute taset arvestades kogukäivet. Oleme väga aktiivselt 4G võrkude ehitamisse ja uuendamisse investeerinud ja jätkame seda ka edasi.

Sel aastal võtame ette oma esinduste värskendamise, investeerime sinna. Head võrgud on tähtsad, aga seal kõrval on vaja ka esindusi, kus kliendid tunneksid end teretulnuna ja hästi.

Investeeringu tase Eestis on olnud ja jääb stabiilseks võrreldes varasemate aastatega. Me ei saa kunagi rahule jääda olemasolevaga, sest võrkude kasutus üha kasvab ja meil on hea meel neid edasi arendada.

Tele2 juht usub, et kui inimesed saavad üle mobiilse interneti vabalt voogteenuseid nagu ViaPlay või Netflix vaadata, on nad edukad.
Foto: Tanel Meos

Elisa ja Telia vastu maailma parimate mobiilsidevõrkudega

Elisa laieneb Eestis jõuliselt ja tahab väga tõsiselt Teliast mööda minna. Te jääte nüüd kõige nõrgemasse seisu?

Me oleme näinud, et fiks-ühendusi ja mobiiliteenuseid ühiselt pakkuvad firmad (nagu saab Eestis Elisast – toim) suudavad turuosa kasvatada seal, kus mobiiliteenused on olnud väga kallid. Need on olnud riigid nagu Prantsusmaa, Belgia ja teised. Tänu sellele, et ühe ettevõtte portfellis on siis nii fiks-ühendused kui ka mobiilside, saavad nad pakkuda olulisi allahindlusi, kui klient võtab neilt mitu toodet.

Eesti turul on aga hinnad ja teenused täiesti teises seisus. Baltikumi mobiilsidevõrgud on maailmas peaaegu kõige paremad, jäädes võib-olla alla ainult Lõuna-Koreale. Ja hinnad on seejuures juba äärmiselt taskukohased.

Meie plaan on jätkuvalt pakkuda üle mobiilside püsiühendust, nii kodus kui ka telefonis, OTT (over-the-top) teenuseid nagu ViaPlay või laseme kasutada Netflixi, muid tele- ja muusikateenused ja nii edasi. Nii kaua, kui mobiilsidekasutajad saavad ligi headele teenustele, pole meie strateegiale ohtu. Tele2 strateegia on väga mobiilsidekeskne.

Muidugi, Tele2 grupp teeb ka samme fiks-ühendustesse, eriti äriklientide vallas. Need on olnud näiteks Televõrgu AS-i ja TDC ost (Tele2 ostis telekomiettevõtte TDC Rootsi äri mullu ligi 300 miljoni euro eest – toim).

Mitu allikat on Eestis rääkinud kuulujutte, et Tele2 grupp müüb oma Eesti ja Baltikumi äri maha. On neil alust?

Ei.

Millal on?

Esiteks, me ei kommenteeri kuulujutte.

Aga kui vaadata meie tegevusi Baltikumis, siis suurt osa nende back-end teenustest pakub meie Rootsi firma. Eesti üksuses jällegi arendatakse tegevusi, mida kasutatakse kogu Tele2 grupis. Seega kogu Tele2 grupp on väga integreeritud ja teie kirjeldatud stsenaarium ei tundu realistlik. Aga jällegi: me ei kommenteeri kuulujutte.

2017. aasta üks põhiteema on rändlus. Kuidas muudab 15. juunil jõustuv “Roam like at Home” reeglistik reisil telefoni kasutamist? 

See on kogu Euroopa, mobiilsidevaldkonna ja tarbijate jaoks suur muutus. Põhimõtteliselt annab see vabaduse reisil telefoni kasutada nii nagu kodus.

Aga on ka tõsi, et sellega on mitu probleemi. Kui Horvaatias käib palju turiste, kes kasutavad väga palju kõneminuteid ja gigabaite, siis on see kohalikele operaatoritele hea ärivõimalus. Aga kui tegu on Põhja-Euroopa operaatoriga, kes peab näiteks Horvaatia operaatorile selle kinni maksma, siis see tekitab kõrge hulgihinna tõttu probleeme.

Seepärast oleme Eesti regulaatorilt (tehnilise järelevalve amet – toim) palunud jätkusuutlikkuse mehhanismiga liitumist.

Tahame pakkuda kõigile klientidele “Roam like at Home” teenust, aga peame mõtlema hindade tasakaalustamatusele üle Euroopa ja väga kõrgetele hulgimüügihindadele. Ma ei saa spekuleerida hindade üle, aga mõtleme välja, kuidas pakkuda kliendile parimat teenust nii, et see oleks ka Eestis majanduslikult tasuv.

Milliseid erandeid võiks siis see jätkusuutlikkuse mehhanism pakkuda?

Me tahame kõikidele klientidele pakkuda nii palju vabadust rändluses kui võimalik.

Aga toon näite: mobiilne püsiühendus. See on karp (andmesideruuter – toim), kuhu sisse käib SIM-kaart. See on kujundatud hinna ja toote poolest nii, et seda kasutataks Eestis. Paketis on palju andmemahtu. See pole mõeldud selleks, et inimene võtab selle teise riiki kaasa ja hakkab seda näiteks Soomes kasutama mobiilse püsiühenduse otstarbel. See pole lihtsalt selleks mõeldud.

Nii et selline mobiilse püsiühenduse näide on väga erinev tüüpilisest nutitelefoni kasutajast, kellel on 4G ühendus, kes käib aeg-ajalt Põhja- või Lõuna-Euroopas ning ei taha rändlusarvete pärast muretseda. See on hoopis teist tüüpi olukord ja kasutusjuhtum.

Milline rändlustasude reformi tulemus on? Kas inimesed hakkavad reisil rohkem telefoni kasutama?

Jaa, hakkavad kindlasti. Kliendi kardavad [praegu] reisil rändlustasuarvet, nad otsivad wifi-võrke, aga edaspidi on nende käsutuses andmeside.

Kogu rändlustasude reform ja sellega seonduvad probleemid on üsna tehnilised ning keerukad mõista, aga meie tahame tagada, et inimestel on rohkem vabadust mobiilside kasutamiseks ja vähem muret arvete pärast.

Tele2 tehnikud paigaldavad firma keskjaama uusi seadmeid. Foto: Tanel Meos

5G saab olema väga kiire laiatarbevõrk

Pärast 4G mobiilsidevõrke peaks tulema 5G. Aga praegu pole veel standarditki, mida 5G täpselt tähendama peaks.

Ma olen töötanud telekomivaldkonnas 22 aastat ja iga uus standard on toonud kõrgemad andmeside kiirused.

Me teame, et 5G hakkab tuginema suurel määral fiiberoptilistele magistraalühendustele, millesse me oleme juba palju investeerinud. 5G hakkab pakkuma erakordseid kiiruseid ja me tahame olla nende arengute juures esimesed.

Mõned valdkonna tegijad tahaksid 5G käivitada juba homme hommikul, aga reaalsus võtab alati rohkem aega. 4G võrkudesse on veel palju investeerida, nende kiiruseid ja leviala saab veel parandada, kuigi need on juba väga head. Nii et see saab olema evolutsioon, mitte revolutsioon.

Küll aga toob 5G klientidele rekordkiirusel videod, erinevate multimeediavoogude korraga laadimine ja palju uusi võimalusi.

Mõned turuosalised püüavad 5G-d välja mängida rohkem kui eriotstarbelist võrku, mis on mõeldud telemeditsiini või reaalajas liiklusinfot nõudvate autode jaoks. Kas Tele2 jaoks saab 5G-st pigem meie praeguste laiatarbevõrkude kiirem edasiarendus või samuti selline eriotstarbeline võrk?

Mingil määral mõlemat. Siin on üks oluline areng asjade interneti levik, kus SIM-kaardid saavad olema väga erinevate seadmete sees ja need vajavad oma võrku. Aga need võivad toimida ka 2G, 3G ja 4G võrkudes.

5G tähendab minu jaoks laiatarbevõrku. See tähendab kiirust. See tähendab sama läbimurret, mis oli 2G-st 3G-sse jõudes ja 3G-st 4G-sse jõudes. 5G tähendab väga tiheda asutuste ja kasutusega piirkondadele teenuse pakkumist, seda nii ettevõtetele kui eraisikutele. See on ikkagi mastaabiäri, sest nii suuri investeeringuid ei saa põhjendada mõne üksiku rakendusega.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses