“Ma ei ole kümme aastat Eestis käinud,” ütles riskikapitalist Tim Draper eile Geeniusele, justkui ise ka seda mitte uskudes. Teatavasti investeeris tema Silicon Valley riskikapitaliettevõteDraper Fisher Jurvetson (DFJ) 2004 aastal varases faasis Skype’i ja pärast seda oli Draper Eesti edukaima idufirma nõukogus. Siis müüdi Skype maha, tuli pikk paus, aga nüüd on Draper jälle Eestis käimas ja jagas selle käigus oma mõtteid tehnoloogiaettevõtlusest.
“Ma olen tagasi ja üks põhjus selleks on Eesti erakordne valitsus. Teil on potentsiaali tõepoolest maailma muuta,” rääkis Draper viidates Eesti e-riigile. Just eelnevalt oli ta TTÜ tudengite ja ettevõtjate ees demonstreerinud, et e-residentsuse kaart on ta südamele väga lähedane ja seda sõna otseses mõttes, kui ta tõmbas pintsaku rinnataskust välja rahakoti kaardiga.
Draperi kriteeriumid edukate idufirmade väljasõelumiseks
Draperi keskendus oma sõnumis riskikapitalifondidele ja eelkõige sellele, mida tema investeerides ühes idufirmas otsib.
“See äriplaan peab olema mingit [majandusharu] muutev. Otsige kohta, kus pakutakse kehva teenust ja küsitakse kõrget hinda. Rakendage seal tehnoloogilist lahendust,” selgitas Draper esimest põhimõtet. Teine oluline faktor tema jaoks on piisavalt suur turg. “Arvestage, mis hinnaga oma teenust või toodet müüte ja mitu võimalikku ostjat sellele maailmas on. Kui tulemus on vähemalt miljard [dollarit], soovitavalt kümned miljardid, siis hakkab see mind huvitama,” rääkis ta.
Edasi on Draperi sõnul oluline, et idufirma peab ikkagi pakkuma või looma midagi uut. “Mulle meeldib see, mida ma kunagi varem näinud pole. Ja viimaks on Draperi fondidest investeeringu saamiseks oluline see, et ettevõtja ei mõtleks kuus kuud ette, vaid 15 aastat ette. “Kuue kuuga ei õnnestu maailma uuta. Ja muidugi ei tea me keegi 15 aastat tulevikku ette, aga sellegipoolest peame me seda püüdma teha,” rääkis Draper.
Lisaks neile kriteeriumitele on tema sõnul investori vaatenurgast väga oluline ka aru saada meeskonna ehk ettevõtjate motivatsioonist ja võimest takistused ületada. “Kui keegi ütleb, et ta teeb [idufirma] selleks, et raha teenida või – need erilised kavalpead – et mulle kui investorile raha teenida, siis see ei toimi. Ma otsin inimesi, kellel on tõeline kirg millegi vastu, mis iganes see on."
Kõige suurem šanss on seal, kus on kõige suurem vastuseis
Näiteks sellistest kirega inimestest tõi Draper Elizabeth Holmesi, kes 19-aastasena talle oma ideed esitles, millest hiljem kasvas Theranos.
Theranos on väga vastuolulise mainega Silicon Valley idufirma, mille seadmega saab paari veretilka võttes teha samu vereanalüüse, milleks praegu kasutatakse meditsiinis palju invasiivsemaid meetodeid. Theranose metodoloogiat lahkas mullu väga kriitiliselt Wall Street Journal, riiklik järelvalveagentuur heitis aga firmale ette ebatäpseid mõõtmisi ja vereproovide ebakorrektset käitlemist.
“Aga arvestage, et kui te püüate suurte mängumaale tungida, siis teid rünnatakse. Nad püüavad teile ära teha. Wall Street Journal pühendas [Elizabeth Holmesi] kajastamisele eraldi ajakirjaniku, kes teda iga päev ründas. Valitsus saadeti tema laboreid kontrollima,” kaitses Draper ettevõtet. DFJ investeeris Theranosesse esimesena ehk “seemneinvesteeringuna” aastal 2004 pool miljonit dollarit.
Sama näite võib Draperi puhul leida ka Skype’i loojate varasemast ettevõttest Kazaa, millega sai üle interneti faile jagada. Ka Kazaad asusid suured – antud juhul muusikatööstus – agaralt ründama ja nõudsid kohtu kaudu kahjudena välja “300 kvadriljonit dollarit”, rääkis Draper.
Draperi sõnul näebki ta kokkuvõttes idufirmade kõige suuremat potentsiaali nendes tööstusharudes, mis on tihti riiklikult väga reguleeritud – meditsiin, pangandus, valitsussektor ja nii edasi.
“Need valdkonnad on olnud kõige aeglasemad, et uue tehnoloogia saabudes muutuda. Nüüd on surve liiga suur ja nad peavad liikuma. Tamm ei hoia enam tõusvat vett kinni. Tehnoloogia muudab neid, meeldigu see neile mitte,” sõnas Draper.
Foto: Tim Draper (Mektory)
