Texase ülikooli teadlased kasutasid keerulist astronoomiatarkvara, et saada teada, millal täpselt antiik-Kreeka luuletaja Sappho oma värsiread lõi.

Kreeka luuletaja Sappho kirjeldab oma üksildases ning igatsevas luuletuses Lesbose saare kesköist taevast.

On loojunud ammu kuu ning

Plejaadidki loojas, kesköö

käes, aeg läheb mööda aina,

kuid üksi ma voodis ikka.

(Tõlge: Janika Päll)

Teadlaste sõnul on poeedi vaikses mõtiskluses ning astronoomia mainimises võimalus, et tegemist on reaalse olukorra kirjeldusega ja seda on võimalik dateerida. Mitmete erinevate tõlgete põhjal uurisid teadlased Plejaadide tähendust Sappho luules. Tol ajal võis see osutuda nii mütoloogilise, kultuurilise või astronoomilise tähendusega väljendiks.

Plejaadid on Sõnni tähtkujus asuv hajuv täheparv. Tavaliselt on palja silmaga plejaadidest näha 6 kuni 7 tähte. Ajaloos on täheparv leidnud mainimist mitmete rahvaste mütoloogias ja pärimustes. Eestis tuntakse neid ka Sõelatähtede või Taeva Sõela nime all.

Luuletuse dateerimise võtmekohaks oli rida, mis ütles, et Plejaadid olid keskööks juba loojunud, kirjutasid teadlased oma artiklis.Kuna ei ole teada, millal luuletus täpselt kirjutati, tuli selle välja arvestamisel uurida mitmeid teisi, teadaolevaid faktoreid.

Üheks piiriks seati aasta, mil Sappho arvatavasti suri. Selleks oli aasta 570. Samuti arvestati Sappho elukohaks oleva linna koordinaate ja viisi, kuidas tolle aja kreeklased aega ja tunde arvestasid. Kogu info sisestati astronoomiliste arvutuste tarkvarasse Starry Night, et teada saada, mis ajal plejaadid võisid Sapphose elukohas kesköösel loojuda.

Selle info põhjal loodi ülikooli planetaariumis koopia öötaevast, mida Sappho oma tühjast ja üksildasest voodist näha võis. Tarkvara arvutuste kohaselt kirjutas Sappho oma luuletuse millalgi 25. jaanuari ja 31. märtsi vahel 570. aastal. Kogu töö murdis barjääre traditsiooniliste uurimismeetodite ja kunsti vahel, kasutades kõrgtehnoloogilisi lahendusi antiiksete probleemide ja saladuste lahendamiseks.