Uudis

Töötukassas hakkab sulle robot hüvitist määrama, kui sa töötuks jääd

Tööpakkumisi on praegu rohkem kui töötuid.Foto: Scanpix

Kui sa järgmine kord töötuks jääd ja lähed Töötukassast abiraha, peenema nimega töötuskindlustushüvitust saama, siis ei tee selle väljamaksmise kohta otsust enam inimene, vaid robot.

Algoritm korjab andmekogudest kokku info ja teeb selle põhjal otsuse. Kui otsus on positiivne, siis otsustab robot, kui pikaks ajaks sul on õigus hüvist saada, mis summas ja kannab selle ka õigel ajal sulle pangaarvele.

Eesti e-riik tahab küll järk-järgult aina vähem nähtavamaks muutuda, aga praeguse kava järgi pead sa ikkagi e-Töötukassas hüvitise saamiseks avalduse tegema.

“Me mäletame eelmist korda, kui tööturul oli väga keeruline olukord, kus meie menetlusmahud kasvasid kordades-kordades. Kui need menetlused ära automatiseerida, siis me võimekus suuremate mahtudega toime tulla on muidugi palju parem,” ütles Töötukassa juhatuse liige Erik Aas.

Otsus tehakse andmekogude põhjal

“Töötuskindlustushüvitisele on õigus teatud tingimustel, neid tingimusi saame tuvastada riiklike andmekogude andmete alusel. Me kasutame tänasel päeval suurusjärgus 24 X-Tee teenust ja nende teenuste pealt osutame 65 tööturuteenust ja -hüvitust,” selgitas Aas.

Näiteks kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel, siis see info tuleb Maksuameti töötajate registrist ja sa ilmselt hüvitist ei saa.

Töötukassas on see areng toimunud kahes etapis. “Esiteks, et me saaksime ilma inimsekkumiseta menetluse luua, tuli meil vabaneda digiallkirjastamise poolest,” ütles ta. Augusti lõpust ei väljasta Töötukassa enam haldusakte digiallkirjaga, vaid need väljastatakse Eesti töötukasssa e-templiga.

Novembrist on automatiseeritud töötuna arvele võtmine ja tööandja sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel, kui avaldused teha läbi e-Töötukassa.

Inimesel enam pole vaja otsustada

“Praegu me tegeleme sellega, et järgmisena viia laivi töötushüvitiste automaatmenetlused,” sõnas Aas. Inimsekkumise määr kogu protsessi muutuks siis nulliks.

Kuigi ka praegu ei tehta töötuskindlustushüvitise määramist käsitsi ja inimsekkumise määr on madal, siis põhjuseks, miks seekõik on nii kaua aega võtnud, on käärid tehnoloogilise arengu ja õigusruumi vahel.

Alles 2018. aasta veebruaris jõustus seadusemuudatus, mis võrdsustas elektroonilise ja paberil haldusmenetluse.

“Inimene esitab e-Töötukassas avalduse ja meie süsteem teeb automaatsed päringud ja etteantud algoritmidest lähtuvalt suudab ta teha otsuse, kas inimesel on õigus saada hüvitust või mitte,” ütles Aas. “Kui on õigust saada, siis missuguse aja vältel ja mis suuruses ja suunab need õigel päeval panka väljamaksmisele.”

Süsteem on tehtud petmiskindlaks

Süsteemi petta lihtne ei ole. “Ilma inimsekkumiseta tehakse otsuseid, kus päritud andmetes ei ole mingisuguseid puudusi ega vastuolusid,” ütles Aas.

Süsteem on õpetatud ära tundma puudusi ja need avaldused lähevad käsimenetlusse, kus inimene vaatab ja pahatihti peab mingisuguseid andmeid juurde küsima või paluma teha täpsustusi.

“Mis puudutab riskimaandamise poolt, siis meil on süsteemi sisse ehitatud kontrollid, mis aitavad ära hoida, isegi rohkem eksimusi kui pettusi. Kuna me kasutame teiste andmekogude andmeid, siis see tähendab seda, et viga peaks hakkama pihta mõnest teisest andmekogust, et sinna kanda sisse mingid väärandmed,” rääkis ta.

Nelja kuuga, mil uudseid lahendusi on kasutatud, on säästetud 1300 töötundi 162 inimtööpäeva. Ilmselt automaatse töötuskindlustushüvituse märamisega tõuseb see veel oluliselt.

“Inimesele, kes on jäänud töötuks, saame talle tagasi anda tüki kindlust. See on selle tegevuse eesmärk,” ütles Aas.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.