Juba kümme aastat arenduses olnud ning miljon eurot nõudnud e-kiirabi projekt pole endiselt valmis nng nõuab lähemal ajal juurde veel mitusada tuhat eurot, et seda täielikultkasutusse saaks võtta.

E-kiirabi projekt on arenduses olnud 2006. aastast saadik ning see peakslihtsustama ja kiirendama kiirabibrigaadide tööd.Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kogu tervishoiusüsteem tänapäeval väga kõrgtehnoloogiline, sealhulgas ka kiirabi autod, mis on täis väga tarka tehnikat.

"E-kiirabi peaks ühendama andmekasutuse, andmekogumise ja ühenduse pidamise andmebaasidega, kus on patsientide andmed," rääkis Adlas. "See võimaldab patisentide senise haiguskäigu kiiret ülevaadet sündmuskohal, haiglavoodi kõrval või tänaval. Lisaks saab sellega haiglatele edastada informatsiooni, milline patsient on nende poole teel."

Algselt oli e-kiirabi eesmärgiksvõtta kiirabiautodeskasutusele paberivaba asjaajamine. Mitmete puudujääkide tõttu ei ole Tallinna Kiirabi veel e-kiirabi süsteemi täismahus kasutusele võtnud.

Kõik osad sellest ei tööta

"Meil töötab e-kiirabi osalisena, me toodame andmed ning ladustame neid," lausus Adlas.Kahjuks kõik komponendid e-kiirabi süsteemis nii ladusalt ei toimi, et me saaksime suurde süsteemi ühenduda. Me jätkuvalt arendame ja katsetame seda."

E-kiirabi projekti juhib sotsiaalministeerium, mis on selle arendust rahastanud juba üle miljoni euroga. Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo leiab, et peagi on nad jõudnud ajajärku, mil on saavutatud esimese versiooni miinimumvõimekus.

Eesmärk on selles, et süsteem näeb, kust kiirabisse kõne teinud patsient asub, teine komponent selles näitab kiirabiautole ära sinna jõudmiseks kõige kiirema teekonna, kolmas komponent võimaldab sisestada patsiendi andmed, samuti peaks kiirabitöötaja arvutist nägema patsiendi allergiaid, diagnoose, talle väljastatud ravimeid ning eelnevalt tehtud protseduure.

200 000 eurot juurde

E-kiirabi toimimiseks on kiirabi autodes kaks arvutit, üks statsionaarne ning teine kaasaskantav ehk tahvelarvuti. Arvutitevaheline andmevahetus toimub üle krüptitudveebiserveri. Samuti on autodes olemas väike printer, mille abil saab patsiendi kohta käiva informatsiooni koheselt välja printida.

"Tellimuse järgi peaks e-kiirabi töötama ka ilma internetiühenduseta. Me peaks saama täita dokumente ning internetiühenduse taastumisel laetakse see serverisse üles. Kahjuks see hetkel nii ei toimi,” rääkis Adlas.

Peamised probleemid ongi hetkel seotudanalüüsi- ja statistikaosaga ning ühendusega haiglatesse.

“Meil käib esimese versiooni nn stabiliseerimine. Seal on väga palju erinevaid komponente, mis peavad omavahel töötama," rääkis Aaviksoo. "Teine versioon, mida saab pidada vigade paranduseks, on plaanis saada valmis käesoleva aasta teiseks pooleks."

Aaviksoo sõnul on senine kriitika asja eest olnud, kuid teises versioonis üritatakse need kõrvaldada. "Meil on selleks aastaks eelarves kavandatud e-kiirabi arenduse jaoks pisut üle 200 000 euro," lausus ta.