Üleslaadimisfilter ja lingimaks said Euroopa parlamendi heakskiidu, mis saab edasi?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Autoriõiguste reform kiidetai heaks 348 poolt- ja 274 vastuhäälega, 36 saadikut jäi erapooletuks.Foto: Pixabay

Euroopa Parlament kiitis eile heaks vastuolulise Euroopa Liidu autoriõiguste reformi, mis asetab meediaorganisatsioonidele suurema vastutuse nende platvormidel avaldatava sisu eest.

Vastuolulised artiklid 11 ja 13 võeti vastu, millest nõuab , et reprodutseerides uudislingi juures rohkem kui “üksikut sõna või väga lühikest lõiku”, on vaja litsentsi. Ehk kui Google’i otsingumootoris tuleb otsingule vastuseks link, siis seal juures pole mingit lisainfot ega eelvaadet.

Artikkel 13 aga sätestab, et kommertssaidid ja -äpid, kus kasutajad saavad enda sisu üles laadida, peavad ennetavalt välistama seda, et keegi ei laadiks üles autoriõigustega kaitstud materjali. See tähendaks kõigile sellistele teenustele üleslaadimisfiltri kohaldamist.

Mida sellest arvatakse?

“Ükskõik kes tahab nüüd arendada Euroopa Liidus platvormi, kus saab linke või sisu jagada, seisab vastamisi suure ebakindlusega,” ütles GitHubi asepresident Tal Niv.

“Selle tagajärel muutub keeruliseks selliste võimaluste arendamine, mida veebikasutajad teenustelt täna ootavad. Tekib sund kasutada väga kalleid ja ebatäpseid automaatseid filtreid,” lisas ta.

Hoolimata sellest, et Google on olnud reformi üks suurimaid vastaseid, keda mõlemad artiklid väga otseselt puudutavad,  sõnas nende pressiesindaja üksnes, et reform täiustab kahe aastakümne vanust seadust, kuid tekitab õigusliku ebakindluse ja kahjustab Euroopa loov- ja digimajandusi.

“Me ootame võimalust teha koostööd poliitikakujundajate, kirjastajate, loojate ja autoriõiguste valdajatega ajal, kui Euroopa Liidu liikmesriigid hakkavad neid uusi reegleid ellu viima,” ütles ta.

Autoriõiguste valdajad aga rõõmustavad reformi üle. “See oli võit sisuvarguse üle!” ütles Auroopa ajakirjandusmeedia assotsiooni juht Xavier Bouckaert. “Igas suuruses kirjastajad ja teised sisuloojad saavad nüüd seada tingimusi, kuidas teised saavad nende sisu taasesitada ärikasutuses ja see on õiglane.”

“Ma tean, et on palju hirme selle pärast, mida kasutajad võivad või ei või teha. Nüüd on meil selge garantii sõnavabadusele, õpetamisele ja veebi loomingulisusele,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip hääletuse järel.

Mis saab edasi?

Kuigi Euroopa parlament kiitis reformi heaks, siis kõige suurmad väljakutsed on veel ees.

Autoriõigusseaduse ekspertide hinnangul kujunevad aga kaks järgmist aastat kriitiliseks, sest keegi täpselt ei tea, kuidas neid artikleid hakatakse rakendama. “Tulemus on digitaalsete teenuste arendajate ja paljude eurooplaste jaoks ebapopulaarne,” ütles Harbottle & Lewisi advokaat Raffaella De Santis.

“Oluliseks saab see, kuidas direktiivi rakendatakse üle Euroopa järgmise kahe aasta jooksul,” lisas ta.

Kuidas täpselt see muudab suuri keskkondi nagu YouTube ja Google, see on veel äärmiselt ebaselge. YouTube on varem ähvardanud, et see tähendaks juba paljude inimeste olemasoleva sisu mahavõtmist ning tuhandete töökohtade kadu Euroopast.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.