Ungari ja Leedu süüdistavad ministeeriumite häkkimises Venemaad, sama laine tabas ka Eestit

Eesti riigiprokuratuur lisainfot ei jaga

Välisministeeriumi hoone Tallinnas.Foto: Välisministeerium

2020. aasta sügisel leidsid samal ajal aset küberrünnakud Eesti ja Leedu välisministeeriumite infosüsteemide osas. Kui Eesti vastu toimepandu käigus ei saadud midagi erilist kätte, siis Leedut tabanu puhul paisati internetis müüki andmebaas, mis sisaldas 1,6 miljonit e-maili ja hulganisti muid dokumente. 

Eelmisel nädalal Ungari meedias avaldatu kohaselt oli samal ajal küberrünnete all Ungari välisministeerium, mille infosüsteemidele olevat saadud ka täielik ligipääs. Rünnakute teostaja osas näitavad Leedu ja Ungari mõlemad näpuga Venemaa suunas.

Viidates käimasolevale uurimisele ei ole riigiprokuratuuri nõunik Kauri Sinkevicius siiani valmis Eestit tabanud rünnakut täpsemalt kommenteerima. 

Sinkevicius sõnul avaldati toona kriminaalmenetluse kohta nii palju infot, kui menetlust kahjustamata võimalik oli. Ainus info, mis on pressile tänaseks välja öeldud on see, et keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega.

“Mõistame avalikkuse ootust saada uurimise kohta infot juba kohtueelse menetluse ajal, aga iga väiksemagi infokillu liiga varajane avalikuks tulemine võib edasist menetlust mõjutada. Seetõttu ei ole meil paraku veel võimalik detailsemat infot uurimise kohta anda,” lisas nõunik.

Vaid päev enne Ukrainas sõja puhkemist ütles välisminister Eva-Maria Liimets, et teadaolevale informatsioonile tuginedes saab suure tõenäosusega väita, et hiljuti asetleidnud Ukraina finantssektori suunaliste küberrünnakute taga oli Venemaa sõjaväeluure (GRU). 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.