“Aitasin koostada dokumenti, mille eesmärk on anda UNDP esindustele (mida on ligi 170) e-maailma orientiir kätte. Põhiprobleem on selles, et e-riiki tehes eeldatakse, et see tähendab suures koguses arvutite ning tarkvara ostmist ning kõik edasine toimub juba ise.”
Astoki sõnul vaatavad paljud riigid endale otsa ning küsivad, et miks nad ei kasuta Eestiga sarnaseid e-lahendusi. “Meilt on ka (riikide poolt – toim.) korduvalt küsitud, et kas nad saaks kogu Eesti e-riigi lahendused üle võtta. Põhimõtteliselt on see võimalik, aga see tähendaks, et need riigid peaksid üle võtma ka meie seadusandluse ning valitsuse. See tähendab, et kõik e-riigi lahendused on mingis osas unikaalsed, isegi Soomes kasutatavad X-tee ja Läti ID-kaardi süsteemid omavad unikaalseid nüansse,” kirjeldas Astok.
Eestist saab e-valitsemise mentor
“Koostatud dokumendis kirjeldame lihtsas keeles ära e-riigi suurema pildi ning pöörame tähelepanu e-valitsemise kui tervikliku muutuste juhtimise protsessi tahkudele. Et meie (eestlased – toim.) saaksime aru neist probleemidest, mis mujal riikides seoses e-valitsemisega tekivad, peame mitu sammu tagasi minema. Võrreldes muu maailmaga on elu Eesti nagu kosmoselaevas, sest paljudes riikides on näiteks rahavastikuregistrid paljuski vaid paberil.
Kuigi Eestist vaadatuna võib tunduda, et oleme oma e-riigist rääkinud juba piisavalt, siis Astoki kinnitusel ei tea suur hulk riike meist endiselt veel midagi. Tihtipeale on selle põhjuseks valimised, mis nn teadjad positsioonidelt pühivad, ning selle järel peab juttu uuesti nullist alustama. Seetõttu on üks oluline teema e-riigi ehitamisel ka sellise organisatsiooni loomine, mis ei sõltu poliitilistest tõmbetuultest.
Tema sõnul on Eestil ning Eesti IT-ettevõtetel väga hea võimalus koostööst ÜRO arenguprogrammiga võita. “Läbi laiema koostöölepingu (ÜRO-ga – toim.) saaks Eesti olla teistele riikide valitsustele e-valitsemise mentoriks. Kui Eesti IT-lahendusi hästi paketeerida, siis saavad sellest kasu ka meie ettevõtted. Aafrika turg on meie jaoks seni paljuski avastamata võimaluste maa. Samuti saaksime eksportida Eestis toimivate süsteemide ideoloogiat.”
E-teadmiste eksport on julgeolekugarantii
“Eesti julgeolekupoliitikas on oluline, et me tutvustaksime oma e-edulugu võimalikult paljudele riikidele. See on meie riigi peamine eristuvus, võrreldes teistega. Me oleme kasvanud riigiks, kellel on teistele midagi anda. Need on teadmised e-riigist. Mida rohkem riike saavad meie e-lahendustest kasu, seda rohkem sõpru meil on, kes tulevad meile raskel hetkel appi.”
