Sel nädalal jõustus Eesti idufirmade kogukonna ning siseministeeriumi koostöös loodud välismaalaste seaduse erand ehk idufirmade viisa programm, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit idufirmade Eestisse ümberasumist ning Eesti idufirmade välistöötajate Eestisse toomist.

Lihtsustatud tingimustel viisa või elamisloa saamiseks peab ettevõte täitma avalduse kirjeldamaks oma äri ning meeskonda, mida seejärel hindab Eesti startup-kogukonna liikmetest koosnev ekspertkomisjon.

Positiivse otsuse korral on ettevõttel ning selle asutajatel võimalik taotleda aastast startup viisat, mida hiljem on võimalik pikendada veel aastaks, või elamisluba startup-ettevõtluseks kestusega kuni 5 aastat.

Eksperdikomisjonile ei pea avaldust esitama ettevõtted, mis juba osalevad kas Buildit Hardware Accelerator või Startup Wise Guys Business Tech ärikiirendiprogrammis. Eesti idufirmad, kes soovivad lihtsustatud tingimustel välistöötajaid Eestisse tuua, peavad samuti antud avalduse täitma ja erandile kandideerima.

Idufirmade viisad on loogiline samm

Tehnopoli Startup Inkubaatori juhi Martin Goroško sõnul on säärase viisa juurutamine loogiline samm.

“Pigem on see isegi paratamatus, et võimaldada ideede, oskuste ja kapitali kiiret, vabamat ja lihtsamat liikumist. Eesti jaoks on see samuti oluline. Arvestades meie spetsiifikat on tegelikult liberaalne, avatud ja vahetu hoiak startup ettevõtluse ja ökosüsteemi ainus võimalus. Mida lihtsam on meile väljapoolt ligi saada, seda parem,”ütles ta.

Ta lisas, et Tehnopolile on uus viisa oluline ennekõike inkubaatori kasvuprogrammi raames, millega soovib igal aastal liituda umbes 100 varajases arengufaasis projekti. “Umbes 15% nendest taotlejatest on välismaalt. Kuna meie programm, erinevalt kiirendite 3-kuulistest programmidest, kestab kuni üks aasta, siis saavad ka ettevõtjad selle perioodi lihtsustatud korras Eestis tegutseda ning nad on motiveeritumad oma ettevõtet Eestis registreerima,”ütles ta.

Kadus nõue maksta kahekordset keskmist palka

Goroško selgitas, et üks suurimaid muutusi, mis uue viisaprogrammiga kaasneb, on minimaalse töötasu kadumine ning kohustuslike investeeringute mahu muutumine. Varasemalt pidi võõrtöötajale maksma kahekordset keskmist brutopalka ning Eestisse tuleva idufirma kapital pidi olema 65000 eurot.

“See pole mingi saladus, et täna siin resideeruvad Skype’id, Nortalid, Transferwised, Pipedrived jne ei saa hakkama Eesti tööjõuga. Igas sellises ettevõttes töötab suurusjärk 30+ eri rahvust ning järjest enam suureneb sisse toodud tööjõu osakaal,”ütles ta. “Kui sellisel suurel ettevõtetel on ressurssi, et väljast inimesi tuua, siis alustavatel idufirmadel on olukord veel keerulisem,” ütles Goroško.

“Idufirma jaoks, kes soovib kaasata võõrtööjõudu, ongi töötasu kriteerium paganama oluline,”ütles ta.

Ta toob näiteks keskmise iduettevõtte, kes loob erainvesteeringu toel toodet ja investeerib arendustegevusse läbi palga, mida arendajatele makstakse. Kui varem oli nõutud palk selles faasis ebamõistlik, sest käivet ja kasumit ei ole, siis nüüd saavad nad inimesi ka välismaalt algusfaasis kaasata.

“Samuti on meil portfellis tegutsemas umbes 35 idufirmat, kes programmi raames arendajaid otsivad. Kuna nõuded töötasule on muutunud, on ka varajases arengufaasis idufirmad konkurentsivõimelisemad võõrtööjõu meelitamisel – nad peavad ainult oma ärijuhtumi piisavalt atraktiivseks tegema ning inimesed siia saama,”lisas ta.

“Kiirendiprogrammid ja inkubaatorid, mis on avatud rahvusvahelistele ettevõtetele toovad Eestisse päris palju uusi startuppe. Kui varem pidid nad peale kiirendi- või inkubatsiooniprogrammi lõppu riigist lahkuma, siis nüüd on neil lihtsam jääda Eestisse toimetama pikemaks perioodiks. Ainus, mida teha tuleb, on defineerida, kas ettevõtet saab käsitleda kui startuppi (selleks on loodud ekspertkomisjon) ning siis on ettevõttele või välistöötajale turg avatud,”ütles ta.

Enim kasu saab ökosüsteem

Kui uurisime, kes saab seadusemuudatusest kõige rohkem kasu, siis selgitas Goroško, et kõige rohkem saab kasu idufirmade ökosüsteem tervikuna ning sinna kuuluvad idufirmad ja tugiprogrammid nagu kiirendid ja inkubaatorid.

“Siia on oodatud nö värsket verd ettevõtete ja töötajate näol ning unistus 1000 startup-ettevõtte loomisest riigis muutub reaalsemaks. Kuna meil juba täna on maailmas kõige rohkem startup-ettevõtteid elanikkonna kohta, siis võibki öelda, et ökosüsteem töötab maksimumpööretel. Kui soovida veel kasvada, on välisettevõtetele ja töötajatele piiri avamine loogiline samm,”ütles ta.

Foto: Testlio arenduskeskus Tallinnas (Tanel Meos)