Uudis

Uuendatud okupatsioonide muuseum paneb Bluetooth-majakatega lood elama

Okupatsioonide muuseumis käib viimaseid päevi kibe ehitustöö, et 14. juulil uuenenud muuseum avada. Foto: muuseum

Okupatsioonide muuseum avab pärast pooleaastast uuenduskuuri taas oma uksed ja paneb keerulised lood külastajate jaoks elama tehnoloogiaga, mida nii ulatuslikult Eestis varem kasutatud pole.

Muuseum sai tänavu uue nime okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ja tegeleb peamiselt Eesti ajaloo süngema poolega: võõrriikide okupatsioon, küüditamine, holokaust ja elu võõrvõimu all, aga ka iseseisvuse ja vabaduse taastamine. Neid teemasid tundes oskame paremini mõista oma praegust vabadust ja selle haprust, on osa kuraatorite ideest. Ja selle paremaks mõistmiseks on muuseumis uuenduslikke võtteid.

Ligi 150 muuseumisse välja pandava objektiga saavad külastajad suhestuda läbi nutitelefoni: selleks saab külastaja muuseumi sissepääsus ühe pakutavatest seadmetest. Telefon pole ise asi, mida külaline peaks vaatama, vaid mis ärkab vastavale eksponaadile lähenedes “ellu”.

Lood okupatsioonist ärkavad ellu

Foto: Hans Lõugas

Näiteks on üsna ekspositsiooni alguses videosein nelja ligi sajaaastase eestlasega, keda igaüht sõda ja okupatsioonijõud eri moodi pillutasid: üks, kes jäi okupeeritud Eestisse, teine, kes pages läände, kolmas, kes pääses ühena vähestest Eestis holokaustist, neljas, kes küüditati Siberisse.

Justkui kaadrist kaadrisse astub iga ellujääja seljataha näitus tutvustav Sergo Vares. Tema hääl ei kostu aga kõlaritest üle muuseumi, vaid hakkab mängima muuseumikülastaja telefonist, kui too sellele läheneb.

Teine ruum imiteerib loomavagunit, millega inimesi Siberisse küüditati, ja mille seintel on erinevad eksponaadid. Neile lähenedes avaneb külastaja telefonis lugu, mida see eksponaat räägib.

Töö alles käib: see ruum imiteerib küüditamisvagunit. Foto: muuseum

Ja järsku ärkab niisama neutraalne muuseumiruum ellu. Siin on ühe lapse joonistatud pilt sellest, milline oli eluolu nädalaid vagunisse pressitud inimestel.

Siin on ühe mehe meeleheitlik kiri sõnumiga “ma olen elus ja minuga koos on vagunis need ja need”, mis on vaguniaknast välja poetatud lootuses, et keegi selle Eestisse toimetab. Keegi toimetaski ja nüüd on selle mehe kiri siin muuseumis meie ees.

Siin on väljas näiteks Hans Luige puhvaika, räbaldunud ja kulunud riideese meenutamaks seda, et Siberi kliimas pidi sageli vastu pidama ainult ühe rõivatükiga.

Üks tuba räägib Eesti juutide mõrvamisest ühe väikse lapse läbi, kelle hoidja eluolu kohta märkmeid tegi. Kuni päevani, kui Pärnu sünagoogis kõik juudi lapsed hukati.

Poolsada Bluetoothi majakat

Näituse tehnoloogilise lahenduse teostanud Annes Lõbus ütles, et muuseumisse on peidetud kuni poolsada Bluetooth majakat. Sisuliselt on tegu väikeste seadmetega, mis on ühenduses külaliste kätes olevate telefonidega ja selle järgi aktiveerub siseruumis orienteerudes telefonis vastava eksponaadi info.

“Majakad” on tegelikult sellised väikesed karbid, mis on muuseumisse ära peidetud. Need aktiveerivad läheneva külastaja telefonis vastava eksponaadi info. Foto: Hans Lõugas

“Kõige ainulaadsem on minu teada lahendus kümnekonna ekraaniga, kus lähenedes on nutitelefonist tulev heli automaatselt täpselt sünkroonis ekraanil oleva videoga,” rääkis Lõbus. Muuseumi tellimusel jääb siiski külastaja telefoni nupp, millest heli mängima panna, mitte päris automaatesitus.

Spetsiaalselt muuseumi jaoks valminud videorakendus peaks hästi toimima ka suurema hulga külastajatega, sest külastaja telefoni on meediasisu juba ette puhverdatud ja üle võrgu sünkroniseeritakse ainult ajakoode.

Kogu süsteem on Lõbusa sõnul üles ehitatud Xiaomi nutitelefonidele ja parasjagu Geeniuse külastuse ajal käis süsteemi viimane timmimine. “Xiaomi telefonidel on just õige hinna-kvaliteedi suhe, samuti on neil väga hea haldusliides,” rääkis ta. See tähendab, et külastajad saavad telefonidega muuseumis Vabamu äpi kaudu tutvuda just väljapanekuga ning neid ei saa segada telefonis olevad muud funktsioonid, samuti ei saa telefoni ka kogemata või meelega valesti seadistad.

“Tegelikult jääb igale muuseumikülastajale ka võimalus omaenda telefoni äpp tõmmata ja muuseum läbi käia,” selgitas Lõbus. Kuigi toetatud on kaks suuremat platvormi, iOS ja Android, on tegelikult erinevate telefonimudelite hulk lõputu ja see võib mõnes seadmes põhjustada ka ootamatusi. “Seepärast on garanteeritud elamus saadud telefonidega, mille külastaja saab võtta muuseumi kassast.”

Muuseumi tutvustav giid on nutitelefonis, mille sisenedes iga külaline saab. Foto: muuseum

Helgema vabaduse poole, abiks virtuaalreaalsus

Inimvastane ja verine lõik Eesti ajaloos on muuseumis elama pandud – mis tekitab masendust ja arusaamist, kui tähtis on lasta sel kõigel mitte kunagi korduda. Aga läbi kõige süngemate teemade algav tee läbi ekspositsiooni jõuab tasapisi välja helgema vabaduse poole.

Nii saab näha eluolu nõukogude Eestis, kus värskelt valminud Mustamäe elutuppa saab astuda läbi virtuaalrealsuse. Võib-olla annab see aimu, miks inimesed müüsid maha oma talusid, et saada elama linnakorterisse.

Ka paguluses elati agarat kultuurielu ja paremaid näiteid välis-Eesti muusikast saab jällegi kuulata läbi külastaja telefoni.

Seejuures on telefonis olev muuseumi giid mitmekeelne, esindatud on eesti, inglise, vene, saksa, soome, prantsuse ja hispaania keel. Samuti tehakse kõik ligipääsetavaks vaegnägijatele.

Uuenenud ekspositsiooni ja näitusetehnoloogiaga okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu avab uksed 14. juulil.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.