Uudis

Uuring: e-Eestit on maailmas kõige rohkem tutvustanud kolm inimest, peagi on kõik kolm ametist vabad

kotkailvesroivas.jpg

Rahvusvahelise meedia monitooringu põhjal on viimastel kuudel Eesti e-lahendustest rääkinud selgelt kõige rohkem kolm inimest, kes kõik on ameti maha pannud või teevad seda lähiajal.

Mäekõrguselt rohkem kui teised kõneisikudon e-Eesti teemat maailma meedias tuvustanud oktoobris ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilves, sel nädalal umbusaldatud peaminister Taavi Rõivas ja järgmise aasta alguses ametist lahkuv majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.

Ilves, Rõivasja Kotka said sõna traditsioonilises meedias,online-meedias ja sotsiaalmeedias jõudes nii kokku lugejaskonnani, mis oli kordades suurem võrreldes teiste kõneisikutega.

Kõneisikute aktiivsus rahusvahelises meedias tuli välja Riigi Infosüsteemide Ameti poolt tellitud e-Eesti rahvusvahelise tegevuskava loomise käigus, mida Callistokommunikatsioonibüroo koostöös riigikantseleiga praegu ette valmistab. E-Eesti kajastusi on monitooritudalates tänavu augustist kasutades Meediuse rahvusvahelise meediamonitooringu metoodikat.

Ilvese lugejaskond kuus miljardit

Meediuse juhtAhti Kaskpeit rääkis Geeniusele, et kõneisikute mõõtmisel saab lisaks kajastuste arvulevõrrelda kahte peamist parameetrit, reach ja engagement. Esimene näitab seda, kui palju potentsiaalseid lugejaid on kokku väljaannetel või sotsiaalmeedia kanalitel, kus kõneisik sõna saab. Teine parameeter, engagement ehk kaasatus näitab seda, kui palju lugejad tegelikult kajastusele reageerisid. Sotsiaalmeedias võib see Keskpeidi sõnul tähistada postituse jagamist võilike-imist, online-meedia puhul aga näiteks seda, et lugeja jagab loetud artiklit oma sotsiaalmeedia kontaktidele. "Me mõõdame nii Eesti väljaneid kui ka rahvusvahelisi. Näiteks on näha ühe Taavi Kotkast rääkivawired.co.uk puhul, et see on saanud lugejatelt229 jagamist Twitteris, 79 Facebookis, 1 pinPinterestis, 60 jagamist LinkedInis," tõi Kaskpeit näiteks.

Kõige suuremreach esines Toomas Hendrik Ilvese kajastustes, mis ulatus kuue miljardini. See number ei tähenda kuut miljardit inimest, vaid kõigi kanalite lugejaskondade kogusummat. Kuna lugejad võivad eri kanalite puhul kattuda, on konkreetsete lugejate hulk ilmselt väiksem.Lugejate kaasatuse poolest juhib kajastusesTaavi Kotka, kelle artiklid on tekitanud kõige rohkem reaktsioone.

"Reachei anna meile väga täpset numbrit, aga suurusjärgud on õiged, ehk see näitab õigesti, milline kõneisik on teistest rohkem kajastatud. Tänapäeva turundaja valuuta on kaasatus (engagement), sest kui su artiklite taga on engagement10 000, siis see on fakt," selgitas Kaskpeit.

E-Eesti kõneisikute võrdlus, august–oktoober 2016. Number mulli sees näitab kajastuste hulka artiklite vms näol.

Ilves, Rõivas ja Kotka olid ühe või teise näitaja poolest ja artiklite põhihulga poolest selgelt rohkem kajastatud kui ülejäänud kõneisikud. Monitooringus jälgiti muuseas ka näiteks riigi infosüsteemi ameti, ettevõtluse arendamise sihtasutuse,Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu, ministeeriumiteesindajaid, kes seoses e-Eesti teemadega meediasse võivad sattuda. Mingit märkimisväärset tulemust see ei andnud.

Temaatiliselt räägiti e-Eestiga seoses kõige rohkem e-residentsusest, vähem olid esindatud märksõnad nagu e-teenused ja e-Eesti.

E-residentsus, mis meediakajastuses kõige rohkem kõneaineks on, kasvab hoolimata kolme tähtsa kõneisiku muutusest ka edaspidi, arvas selle juht.

"Senised kõneisikud on teinud suurepärast tööd e-eesidentsuse tutvustamisel maailmas, aga me ei saa unustada ära taustajõuna tegutsevat e-residentsuse meeskonda, kellekoostööna või töö tulemusena on paljud neist kajastustest aset leidnud.Samuti on e-residentsuse tiimi seas juba täna tegutsevaid uusi kõneisikuid ja kindlasti tuleb peale ka uus generatsioon," sõnase-residentsuse programmi direktor Kaspar Korjus.

Korjuse sõnul on Taavi Kotka, kes on üks programmi loojatest, lubanud ka edaspidi olla teemaga seotud ja edenemist toetada. "Kindlasti võimalusel kaasame Taavit ka tulevikus," ütles Korjus.

Korjuse sõnul on e-residentsuse programm on tänaseks saavutanud piisava edu, et olla Eesti jaoks üks olulisi eesmärke ka tulevikus. "E-residentsust on taotlenud üle 15 000 inimese 135 riigist maailmas, e-residentide poolt on loodud 1000 uut firmat ja 2000 e-residenti kasutab e-residentsust oma ettevõtte administreerimisel," kirjeldas Korjus.

Vaarik: kõneisikuid võiks olla rohkem

Kommunikatsioonieksperdi Daniel Vaariku sõnul oleks eelneva põhjal kerge muretsema hakata, kuid Eesti e-maine on siiski tugeval alusel. "Arvan, et meil on hea seis mitmel põhjusel:Eesti e-maine on kujundanud mõned reaalsed lahendused (alates Skype'istning lõpetades e-residentsusega).Teiseks, see lugu, mis meil rääkida on, ei olegi nii keeruline, sellega saab tahtmise korral hakkama päris suur hulk inimesi Eestis. Kolmandaks:ka kõnealusedinimesed ei kao jukuhugi,Taavi Rõivas ja Taavi Kotka jäävad ikka rääkima e-Eestist ja ma usun, et sama jääb tegema ka Toomas Hendrik Ilves."

Vaarik, kes jutuks oleva uuringu läbiviimisega seotud ei ole, esitles mullumajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tehtud Eesti e-maine kontseptsiooni, mille järgi võiks kõneisikuid rohkem olla.

"Pakkusin tookord, et igal ajahetkel võiks olla 5-6 inimest, kes suudavad vabalt välismeedias e-teemadel rääkida. Ma usun, et ka uus valitsus võiks sellest aru saada ning leppida kokku, kes ministritest on võimeline ja tahab sel teemal rääkida. Samuti arvan, et see peaks olema nii välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka EAS-i jaoks tähtis teema," rääkis Vaarik, kelle sõnul tuleks Eestisse kutsuda nii e-riigi kriitikuidkui ka visionääre.

Keskerakond viib Eesti kiviaega?

Vaarikuhinnangul ei maksa Eestis vahetuva valitsuskoalitsiooni ja Keskerakonna valitsusse jõudmise osas liiga palju muret tunda. "Üks asi, mis mind viimasel ajal pisut hämmeldusse ajab, on paanika teemal, et loodav valitsus viib meid kuidagi kiviaega. Kuigi ma pole Keskerakonna poolehoidja, olen ma märganud, et Keskerakond on korduvalt valitsuses olnud ning selle liikmed on erinevatel aegadel ka e-Eesti teemal üsna mõistlikku juttu ajanud," ütles Vaarik. Tema sõnul on e-lahendusi arendatud erinevate erakondade valitsuste ajal ning valitsuse jutu mõju riigi mainele pole üheselt mõõdetav.

"Aga tuletan meelde, et e-lahenduste tutvustamisel võib ka üle võlli panna. Olen nimetanud Eesti e-lahenduste liigset ülistamist e-Narnia stsenaariumiks. Ka sellel võivad olla halvad tagajärjed. Seega, ma ei muretse mitte vähese tutvustamise pärast, vaid selle pärast, et valitsus räägiks juttu, mis on usutav ja töötaks pika aja jooksul," lisas Vaarik.

Avafoto: Taavi Kotka (Tõnu Samuel/CC/Wikipedia), Toomas Hendrik Ilves (Mihkel Maripuu/PM/Scanpix), Taavi Rõivas (Liis Treimann/PM/Scanpix)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.