Uuring: e-residentsusel on oluline otsene ja kaudne positiivne mõju Eesti majandusele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Iga e-residentsuse programmi investeeritud euro toob Deloitte’i hinnangul Eesti riigile tagasi 101 eurot. Esimese kahe täistegevusaastaga on e-residentsuse programm Eesti riigile toonud hinnanguliselt kokku 14,4 miljonit eurot tulu, millest 1,4 miljonit eurot on puhastulu ja 13 miljonit eurot kaudset sotsiaal-majanduslikku puhastulu.

Deloitte’i poolt läbiviidud e-residentsuse programmi majandusliku mõju analüüsi kohaselt võib e-residentsuse programm aastaks 2021 tuua Eesti riigile hinnanguliselt ligikaudu 31 miljonit eurot puhastulu ning ligi 194 miljonit eurot kaudset sotsiaal-majanduslikku puhastulu. Eelduslikult on Eesti riigil aastaks 2021 ligikaudu 150 200 e-residenti, kes on loonud selleks ajaks 20 200 ettevõtet. Vastavalt analüüsile on aastaks 2025 keskmine tegutsev e-residendi ettevõte Eestisse jätnud ligikaudu 70 000 eurot otsest ja kaudset puhastulu.

“Hea on tõdeda, et meie enda senised arvutused on saanud professionaalse tõestuse Deloitte’i poolt,” kommenteeris analüüsi tulemusi e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. Korjus lisas, et e-residentsuse programm on Eesti riigile kasulik investeering nii majanduslikus kui ka sotsiaal-poliitilises mõttes ning et iga e-residentsuse programmi investeeritud euro toob hinnanguliselt Eesti riigile tagasi 100 eurot.

“Deloitte Advisory jaoks oli tegemist võimalusega töötada välja unikaalne majandusliku mõju hindamise mudel võttes aluseks maailma parimad praktikad, samas kohandades seda meie konkreetsele programmile. Kindlasti tuleb silmas pidada, et sellist programmi mujal maailmas kusagil ei ole, nii et kindlasti tahame ka meie nimetatud mudelit iga-aastaselt edasi arendada,” lisas Monika Kallas, Deloitte Advisory juht.

E-residentsuse programmi kolmanda tegevusaasta lõpuks on meil 27 000 e-residenti 143-st erinevast riigist ning e-residendid on loonud 2 847 ettevõtet, kes on maksnud 2,8 miljonit tööjõumakse. E-residentidest 640 füüsilisele isikule on tehtud palgaväljamakseid, mille pealt on makse tasutud 5 miljonit eurot. Kui esimesel tegevusaastal räägiti kümnest miljonist e-residendist, siis tänaseks on selge, et kõige enam lisaväärtust loob e-residentsuse programm ettevõtjatele. E-residentsuse programmi edasine arendamine on fokusseeritud just ettevõtlust ning sellega seonduvaid teenuseid silmas pidades.

E-residentsuse programmi kolmandale tähtpäevale tuli ka e-residente teistest riikidest. Arzu Tutuk Altinay, Türgis resideeruv e-resident, mitte ainult ei päästnud oma äri tänu e-residentsusele, vaid tänu ligipääsule PayPali teenustele kasvatas seda. Altinay ehitas üles eduka turismiettevõtte Türgis, kuid poliitiliselt keeruline olukord riigis muutis äritegemise järjest keerulisemaks. Seejärel lõpetas PayPal Türgis oma tegevuse. See tähendas seda, et isegi need, kes tahtsid Türki tulla, ei saanud Altinayle teenuse eest tasuda. Täna korraldab Altinay turismireise üle kogu Euroopa, sealhulgas Eestisse. „Ma olen siiralt tänulik eestlastele, kes aitasid mul e-residendina ületada ärilised takistused. Olen rõõmus, et saan natukenegi oma tänu avaldada läbi äri toomise Eestisse“, jagas oma kogemusi Altinay.

21. oktoobril 2014 võttis Riigikogu ühehäälselt vastu seaduse, millega laiendati e-residentsusega kaasnevaid digiõigusi ka välismaalastele. Eesti Vabariik on esimene riik maailmas, mis hakkas alates 2014. aasta detsembrist pakkuma riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele. E-resident saab asutada ettevõtte interneti teel, juhtida ettevõtet ise kohal viibimata, tegutseda asukohast sõltumatult. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.