84% eestlastest on mures enda andmete lekkimise või häkkimise pärast. Lõugase sõnul on Eesti elanike seas valvsus olemas, aga on teemaga tuleb kindlasti edasi minna ja lihtsaid põhitõdesid edasi korrata.

Suurem osa inimesi (59%) ei otsi aktiivselt infot antud teemal, et püsida kursis uute arengutega küberturvalisuse vallas. See kajastub ka inimeste käitumises. Näiteks ei kasuta 13% vastanutest jätkuvalt enda telefonis mitte ühtki sisselogimissüsteemi, mis tähendab, et nende telefon ja sealsed andmed on pidevalt ilma igasuguse kaitseta. Samuti lükkab iga kümnes eestlane telefoni tarkvarauuendusi edasi nii kaua kui võimalik või ei tee neid üldse.

“Selgelt on väga oluline viia inimesteni teadmine, kuidas end küberruumis ja eriti just mobiilide maailmas paremini turvata,“ ütles Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma uuringu tulemuste kohta.

Miks inimesi häkitakse? “Andmed on raha,” sõnas Lõugas. “Kui su konto on käes, saab su kontoga korraldada pettusi, levitada reklaamvara ja pahavara. Mida rohkem su andmeid käes on, seda rohkem saad sa pettuseid korraldada.”

Antti Aasma ja Hans Lõugase sõnul tuleks turvaaukude ja andmete lekkimise vältimiseks kõigepealt kasutusel võtta küberhügieeni põhitõed. Loomulikult tuleks kaitsta enda telefoni lihtsate meetmetega nagu PIN kood, sõrmejäljelugeja või näotuvastus, et pahalane ei saaks telefoni varastamisel sellesse ilma igasuguse takistuseta sisse.

Seejärel tuleb rakendada rangemaid turvameetmeid paroolides. Valida pikemad, sümboleid ja suurtähti sisaldavad paroolid ja ideaalis kasutusele võtta paroolihaldur, mis aitab parooli inimesel ka ise valida.

Samuti tuleks uue seadme soetamisel uurida, milliseid turvalahendusi see kasutab, sest ka seadmete enda või neis kasutatavate lahenduste turvalisuse tasemed on erinevad. Õngitsuskirjade või petuskeemide tuvastamisel on oluline teavitada sellest teenusepakkujaid.