Üle poole küsitlusele vastanud iduettevõtjatest (55%) on kapitali edukalt kaasanud kas Eestist või välisinvestorilt, kokku 275 miljonit eurot. Kohalikelt investoritelt on iduettevõtted kaasanud reeglina vahemikus 100 000–500000 eurot (40%) ning investoriteks on enamasti Eesti ingelinvestorid (60%), erinevad fondid (54%), äripartnerid (30%) ning pere ja lähim sõpruskond (28%).

Uuringule vastasid peamiselt loomise faasi ettevõtted, mis on kaasanud välisinvestoritelt kõige sagedamini kuni 100 000 eurot, enamasti Soome ja Ühendkuningriikide investoritelt. Iduettevõtted hindasid enda kapitalivajadust järgneva kahe aasta jooksul keskmiselt 2,9 miljonit eurot ning suurimat investeeringuvajadust näevad IKT valdkonna iduettevõtted.

Raske leida investorit

Kapitalist tunnevad puudust spetsiifilisemate tegevusalade iduettevõtted, näiteks riistvara ja teised kapitalimahukad valdkonnad. Turuosaliste arvates piiravad Eestis kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arengut riigi väiksus ja kohaliku kapitali vähesus. Eesti iduettevõtetel on sageli keeruline leida enda tegevusvaldkonnas õige profiili ja vastata tootluse ootusega investorit.

Eestist kapitali kaasanud iduettevõtete hinnangul on kapitalimahukates valdkondades siinsel turul vähe investoreid (71%). Välismaalt investeeringuid kaasanud ettevõtted hindavad olulisemaks probleemiks just sellise välisinvestori leidmise keerukust, kelle investeerimisstrateegiaga sobituda (49%).

“Nimetatud valdkonna ettevõtete areng on aeglasem ja oodatud tootlikkuse saavutamise periood pikem. Samas tõid investorid uuringus välja, et kui tegemist on hea meeskonna ja ideega, on võimalik raha saada,” selgitas SmartCapi juhatuse liige Mari Vavulski.

Uuringu raames viidi läbi intervjuud 12 investoriga. Intervjuudest selgus, et ka Eesti investorite aktiivsus on madalam teadusmahukates valdkondades nagu eluteadused, kus kapitalivajadus on suur, kuid samal ajal toote ja teenuse arendustsükkel pikem, tehnoloogiline risk kõrgem ning siinsete investorite kogemus väiksem.

“Näeme selgelt, et fondid on koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse, kust pärinevad Eesti iduettevõtete ökosüsteemi edulood ja kuhu on juba koondunud kriitiline ettevõtluse kogemus,” kommenteeris Sille Pettai. Tema hinnangul tuleb riigil jätkata tarkvarapõhistele ettevõtetele nurgakiviinvesteeringute pakkumist, et lihtsustada kapitali kaasamist erainvestoritelt, kuid samuti tuleb aktiveerida investoreid ka väljaspool tarkvarapõhiseid valdkondi.

“Praegu on SmartCapil töös kõrgtehnoloogiliste lahenduste fondi turule toomine, et arendada teadusmahukat ettevõtlust. Lisaks oleme analüüsimas investeerimisvõimalusi ja -vajadusi teadusmahukates tuleviku võtmevaldkondades nagu näiteks rohetehnoloogia,” tõi Pettai näiteid.

Bürokraatida müürid

Uuringu tulemustest tuleb samuti välja, et kapitali kättesaadavuse kõrval on teine prioriteetsem turutõrke valdkond seotud regulatiivsest keskkonnast tulenevate piirangutega. Nii iduettevõtted kui ka investorid on rõhutanud, et regulatiivsed piirangud pärsivad välisinvestorite toomist Eestisse ja välismaalaste poolt ettevõtlusega alustamist.

Lahendusena nähakse investeerimisvaldkonnaga seotud seaduste muutmist või ilmnevate piirangute leevendamist osapoolte koostöös. Märkimata ei jäänud ka kavandatavast pensionireformist tingitud ebaselgus ja ebakindlus Eesti riskikapitaliturul, mis raskendab siinsetel riskikapitalifondidel omakorda investorite leidmist ja õõnestab ökosüsteemi jätkusuutlikku arendamist.