DigiPRO

Uuring: teadusidudele jääb Eesti kitsaks

Kapitalimahukatel idufirmadel on keeruline Eestis raha kaasata.FOTO: shutterstock
See on DigiPRO artikkel. Loe DigiPROst lähemalt siit.

Riikliku riskikapitalifondi valitseja SmartCap tellitud uuringust selgub, et kuigi kapitali kättesaadavus on Eestis üldiselt hea, siis kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arendamiseks seda siiski napib, mida tunnistavad nii iduettevõtjad kui investorid.

“Alustavatele iduettevõtetele on kohaliku kapitali olemasolu kriitilise tähtsusega, kuna sellest sõltub, kas ideest jõutakse eduka teostuseni. Kui ettevõte on juba jõudnud kiire kasvu ja skaleerimise faasi ning tal on toode või teenus ja maksvad kliendid, sõltub kapitali kättesaadavus rohkem globaalsest majandusest ja investorite meelestatusest, samuti ka konkreetsest sektorist, kus ettevõte tegutseb,” selgitas SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai pressiteates.

Perioodil oktoober 2019 – jaanuar 2020 Uuringus osalenud Eesti iduettevõtjad märkisid, et kapitalile ligipääs on pigem piiratud eelkõige väga varajases faasis, kui ettevõte on alles loomisel ja selle kapitalivajadus on kuni 100 tuhat eurot.

Üle poole küsitlusele vastanud iduettevõtjatest (55%) on kapitali edukalt kaasanud kas Eestist või välisinvestorilt, kokku 275 miljonit eurot. Kohalikelt investoritelt on iduettevõtted kaasanud reeglina vahemikus 100 000–500000 eurot (40%) ning investoriteks on enamasti Eesti ingelinvestorid (60%), erinevad fondid (54%), äripartnerid (30%) ning pere ja lähim sõpruskond (28%).

Uuringule vastasid peamiselt loomise faasi ettevõtted, mis on kaasanud välisinvestoritelt kõige sagedamini kuni 100 000 eurot, enamasti Soome ja Ühendkuningriikide investoritelt. Iduettevõtted hindasid enda kapitalivajadust järgneva kahe aasta jooksul keskmiselt 2,9 miljonit eurot ning suurimat investeeringuvajadust näevad IKT valdkonna iduettevõtted.

Raske leida investorit

Kapitalist tunnevad puudust spetsiifilisemate tegevusalade iduettevõtted, näiteks riistvara ja teised kapitalimahukad valdkonnad. Turuosaliste arvates piiravad Eestis kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arengut riigi väiksus ja kohaliku kapitali vähesus. Eesti iduettevõtetel on sageli keeruline leida enda tegevusvaldkonnas õige profiili ja vastata tootluse ootusega investorit.

Eestist kapitali kaasanud iduettevõtete hinnangul on kapitalimahukates valdkondades siinsel turul vähe investoreid (71%). Välismaalt investeeringuid kaasanud ettevõtted hindavad olulisemaks probleemiks just sellise välisinvestori leidmise keerukust, kelle investeerimisstrateegiaga sobituda (49%).

“Nimetatud valdkonna ettevõtete areng on aeglasem ja oodatud tootlikkuse saavutamise periood pikem. Samas tõid investorid uuringus välja, et kui tegemist on hea meeskonna ja ideega, on võimalik raha saada,” selgitas SmartCapi juhatuse liige Mari Vavulski.

Uuringu raames viidi läbi intervjuud 12 investoriga. Intervjuudest selgus, et ka Eesti investorite aktiivsus on madalam teadusmahukates valdkondades nagu eluteadused, kus kapitalivajadus on suur, kuid samal ajal toote ja teenuse arendustsükkel pikem, tehnoloogiline risk kõrgem ning siinsete investorite kogemus väiksem.

“Näeme selgelt, et fondid on koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse, kust pärinevad Eesti iduettevõtete ökosüsteemi edulood ja kuhu on juba koondunud kriitiline ettevõtluse kogemus,” kommenteeris Sille Pettai. Tema hinnangul tuleb riigil jätkata tarkvarapõhistele ettevõtetele nurgakiviinvesteeringute pakkumist, et lihtsustada kapitali kaasamist erainvestoritelt, kuid samuti tuleb aktiveerida investoreid ka väljaspool tarkvarapõhiseid valdkondi.

“Praegu on SmartCapil töös kõrgtehnoloogiliste lahenduste fondi turule toomine, et arendada teadusmahukat ettevõtlust. Lisaks oleme analüüsimas investeerimisvõimalusi ja -vajadusi teadusmahukates tuleviku võtmevaldkondades nagu näiteks rohetehnoloogia,” tõi Pettai näiteid.

Bürokraatida müürid

Uuringu tulemustest tuleb samuti välja, et kapitali kättesaadavuse kõrval on teine prioriteetsem turutõrke valdkond seotud regulatiivsest keskkonnast tulenevate piirangutega. Nii iduettevõtted kui ka investorid on rõhutanud, et regulatiivsed piirangud pärsivad välisinvestorite toomist Eestisse ja välismaalaste poolt ettevõtlusega alustamist.

Lahendusena nähakse investeerimisvaldkonnaga seotud seaduste muutmist või ilmnevate piirangute leevendamist osapoolte koostöös. Märkimata ei jäänud ka kavandatavast pensionireformist tingitud ebaselgus ja ebakindlus Eesti riskikapitaliturul, mis raskendab siinsetel riskikapitalifondidel omakorda investorite leidmist ja õõnestab ökosüsteemi jätkusuutlikku arendamist.

DigiPRO on Eesti parima digiuudiste saidi täiendav teenus kasutajatele, kelle jaoks IT on ka töö.

Telli siit DigiPRO uudiskiri endale postkasti:

  • Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks
  • Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla

Loe DigiPRO kohta lähemalt siit

Märksõnad: , ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses