Noblessneris ehitati allveelaevu, päriselt

Sellise asja just Noblessnerisse loomiseks on hea ajalooline aluspõhi, ütles Kõresaar.

1913 avas nimelt Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel koos äripartneri Arthur Lessneriga praeguse Tööstuse tänava kõrval allveelaevade tehase. Ruumides jõuti enne impeeriumi lagunemist valmis ehitada lausa 12 allveelaeva.

Sajanditagused ja veel varasemadki tehnoloogiasaavutused tahabki Proto keskus käegakatsutavaks teha. Keskuse tegevjuht Ott Sarapuu sõnul tehakse koostööd Hollandi virtuaalreaalsuse lahendusi välja töötava ettevõttega Enversed. “Pea kõik saab olema rätsepalahendus, täpselt meie ekspositsiooni jaoks välja töötatud asjad,” rääkis Sarapuu.

Et tegu poleks lihtsalt prillid-pähe-ja-vaata-ringi asjadega, mille ohhoo-elamus kiiresti hajuma kipub, saavad külastajad ise ka instrumente juhtida ja koostööd teha. Nii tuleb sõita võidu autoga, mida üks inimene virtuaalreaalsuses juhib ja teine “päris” elus kiirendab ja pidurdab. Samamoodi tuleb koostööd teha konveierliinil masinate kokkupanemises.

Tulemas on uhked atraktsioonid

Kõige ei saa olema puhtalt virtuaalne, vaid julgemad võivad ka füüsiliselt läbi hiigelsuure Valukoja ruumi “lennata”, milleks ehitatakse vastav atraktsioon.

“Meie laiem eesmärk on nende atraktsioonide kaudu arendada teaduslikku mõtlemist ja sügavamat huvi tehnoloogia vastu,” ütles Kõresaar.

Kõresaar lisas, et kui aastate jooksul on remontimata Valukojas toimunud Tõnu Kaljuste kontserdid ja näiteks Arvo Pärdi “Aadama passiooni”, siis kõrgkultuur ei kao siit ka edaspidi. Valukoja renoveerimine peaks valmis saama suve lõpuks ja siis jääb sinna ka eraldi osa kontsertite ja etenduste tegemiseks.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul on vastvalminud linnaväljaku ja merepromenaadi ääres paiknev Noblessneri valukoja hoone sadamalinnaku üks märgilisemaid ehitisi. “Meil on väga hea meel, et see suurejoonelise arhitektuuriga hoone saab korda ning säilib ka ajastutruu sisu”, lausus ta.

Proto elamuskeskus avab uksed 19. oktoobril 2019. EAS toetab avastustehase loomist 2,4 miljoni euroga, toetust jagatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.