Üha suurem osa Eesti kuritegudest pannakse toime digitaalses maailmas, kusjuures suur hulk neist on niinimetatud digitaalne perevägivald, selgub justiisministeeriumi mullusest kuritegevuse ülevaatest.
76% juhtudel on küberkuritegevuse ohvriks füüsiline isik ehk tavaline inimene. Nendest enamiku moodustab ohvrite internetikonto kaaperdamine, aga ka näiteks e-kooli konto häkkimine.
Politseinikud nimetavad seda digitaalseks perevägivallaks, kus riidu läinud pooled maksavad teineteisele kätte.
Mõned näited juhtumitest eelmisel aastal, kus kuriteo sooritaja
Arvutiadministraatorid kasutavad seda tüüpi juhtumitel terminit picnic, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist: problem in chair, not in computer – teisisõnu on probleem sageli kehvas paroolidega või rakendustega ümberkäimises, teatas justiitsministeerium.
Näiteks kasutajad laadivad pahaaimamatult seadmesse rakendusi, küsimata, miks peaks rakendus saama ligipääsu telefonis olevatele kontaktidele, asukohale, fotodele, mikrofonile (näiteks milleks on taskulambirakendusel vaja ligipääsu telefoni kontaktidele?).
Tarkvarauuendused tegemata jätnud inimene seab end lihtsaks saagiks – mõni aasta tagasi oli uuendatud tarkvara ainult 4%-l Androidi operatsioonisüsteemi kasutajatest.
Justiitsministeeriumi avaldatud 2018. aasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et mullu sooritati 205 arvutisüsteemide vastast kuritegu ja 651 arvutikelmust.
Populaarsed lood
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
G tellijale
G tellijale
Pro tellijale
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
