Välisluureamet: Venemaa küberluure kujutab suurt ohtu, sihtmärgid ei suuda küberturvalisust tagada

Välisluureameti peadirektor Mikk Marran.Foto: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix

Täna ilmus välisluureameti julgeolekuraport, kus on pühendatud ka peatükk Venemaa eriteenustuste küberluure tegevusele. Välisluureameti hinnagul kujutab Venemaa küberluure endast suurt ohtu, kuna Venemaa eriteenistustel (VET-il) on pikaajaline kogemus ja otsitakse pidevalt uusi nutikaid viise tegevuse läbiviimiseks.

Välisluureameti sõnul on Venemaa eriteenistuste tegevuse tõttu Kremlil tõenäoliselt hea ülevaade Lääne arusaamadest, olukorra tõlgendustest ja muredest, ning otsustajad saavad VET-ilt viiteid, kuhu ja millist survet avaldada, selleks et oma välispoliitilisi eesmärke saavutada.

VET-il on välisluureameti hinnangul küberoperatsioonide sooritamise pikaajaline kogemus, nad otsivad pidevalt uusi nutikaid viise infosüsteemidesse sissemurdmiseks, pahavara arendamiseks, oma tegevuse varjamiseks (kuigi rakendatakse ka edukalt töötavaid võtteid, mida on varem kasutatud), panustavad ressurssi küberründe võimekusse ning on suutelised operatiivselt oma vigadest õppima, muutma oma ründevõtteid, vahetama välja paljastatud ründetaristut jmt.

Samal ajal ei suuda Vene eriteenistuste sihtmärgid endiselt oma küberturvalisust piisavalt tagada ning tegelevad sellega pigem pärast oluliste tagajärgedega küberoperatsiooni. Seniste küberoperatsioonide põhjal võib öelda, et sihtmärgid ei mõista vajadust järjepidevalt oma küberturvalisust hoida ning selleks ressursse eraldada.

Vene küberluureoperatsioonide etapid

Vene eriteenistuste tüüpilisimad viisid sihtmärgi infosüsteemi sissemurdmisel on õngitsuskirjade saatmine, kaevurünne, turvanõrkuse ärakasutamine ja pahavaraga nakatunud irdmeedia kasutamine.

Kui Vene eriteenistused on arvutivõrku edukalt sisse murdnud, siis püüavad nad kaardistada teisi seadmeid arvutivõrgus. Eesmärk on saada kõige kõrgemates õigustes ligipääs kogu arvutivõrgule. Kui see on saavutatud, siis on peaaegu võimatu Vene eriteenistusi oma arvutivõrgust välja tõrjuda.

Paralleelselt ligipääsu laiendamisega püüavad Vene eriteenistused paigaldada sihtmärgi arvutivõrku n-ö tagauksi, juhuks kui esialgne sisenemiskoht peaks mingil põhjusel ära kaduma. Kui tagavarasissepääsud peaksid kaduma, siis alustatakse uut küberluureoperatsiooni.

Kolmanda paralleelprotsessina koguvad Vene eriteenistused varjatult sihtmärgi infosüsteemist infot, mis on küberluureoperatsiooni põhieesmärk.

Selleks, et arvutivõrku sisse murdnud Vene eriteenistustest lahti saada, tuleb arvutivõrk sageli uuesti üles ehitada.

Välisluureameti hinnangul Venemaa eriteenistused jätkavad lähi- ja kaugemas tulevikus küberluureoperatsioone nii Eesti kui ka teiste lääneriikide suunal. See on sissetöötatud ja tõhus viis info kogumiseks. Seega Venemaalt lähtuv küberoht jääb püsima, kuid seda on võimalik vähendada, rakendades küberturvalisust tagavaid meetmeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.