Uudis

Valitsus tegi kannapöörde, tühja kasseti maksu hakatakse koguma veelgi enamatelt seadmetelt

Tanel Padarile ei meeldi, et ollakse kassetiajastusse kinni jäädud. Foto: Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Valitsus otsustas eile visata kõrvale eelmise valitsuse otsuse nn tühja kasseti tasust loobuda ja edaspidi loomeinimesi riigieelarvest rahastada ning selle asemel hoopis laiendada seadmete nimekirja, millelt protsendipõhist maksu küsitakse.

Eelmine valitsus otsustas mullu detsembris minna nii-öelda tühja kasseti tasu osas üle riigieelarvest rahastatavale süsteemile, millega oleks riik 2020-2022 aastani loomeinimeste esindusühingutele ja erialaliitudele kompensatsiooniks maksnud 2 miljonit eurot aastas.

Praegune valitsuskabinet otsustas aga eile, et tühja kasseti tasu osas jätkatakse senise lõivupõhise süsteemiga. Süsteemi on muudatusi siiski oodata, just selliseid, mille tõttu pöördus Tanel Padar, Eesti Esitajate Liidu juhatuse liikmena eelmisel aastal riigi vastu kohtusse.

Tühja kasseti tasu all mõeldakse autoriteoste eratarbeks kopeerimist, mille osas saavad Eestis autorid hetkel kompensatsiooni vaid VHS-kassettide, makilintide ning CD–plaatide pealt.

Tühja kasseti tasu hakatakse võtma enamatelt seadmetelt

Eelmise aasta septembris oli meedias tuliseks teemaks Eesti loomeinimesi esindavate üheksa organisatsiooni pöördumine kohtusse, millega nõuti riigilt saamata jäänud isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot.

Loomeinimeste liit süüdistas valitsust, et see pole kehtestanud tasu digitaalsetele andmekandjatele nagu arvutid, kõvakettad, nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud säärased seadmed. Valitsuse eilse otsuse kohaselt on nüüd kavas uuendada salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, millelt tasu kogutakse.

Uuendatud loetelu väljatöötamiseks lubab valitsus justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammuse sõnul teha koostööd huvigruppidega.

“Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikides peamiselt kasutusel oleva süsteemiga ning see ei vajaks seniste põhimõtteliste aluste ümberkujundamist,” rääkis Rammus. “Valida tuleb Eesti jaoks kõige sobivam mudel, näiteks kas tasu arvestatakse iga toote pealt tükipõhiselt, lähtuvalt toote mälumahust, salvestuskandjate ja –vahendite väärtuselt protsendina (senine lahendus) või kasutatakse nende võimaluste kombinatsiooni.”

Rammuse sõnul tuleb tasu suuruse määratlemisel arvestada ka seda, et üha enam kasutatakse vanade salvestusmeetodite asemel voogedastusteenuseid, näiteks Spotifyd, millega tarbijate seadmetesse salvestamist reeglina ei kaasne.

Kas nutitelefonid lähevad kallimaks?

Lõivupõhine tühja kasseti tasu süsteem on kasutusel väga paljudes riikides ning mitmetes arvestatakse seda ka nutiseadmete nagu seda on nutitelefonid ning tahvel-, süle- ja lauaarvutite pealt.

Praegu kehtib Eestis tühja kasseti tasu aga vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD-plaati ostes ehk autorid jäävad tänapäevaste seadmete puhul kompensatsioonist ilma.

Eelmisel aastal teemat tutvustades tõi Padar välja, et tänu süsteemi muudatusele lisandus Leedus iPhone’i hinnale 3,7 eurot ehk telefon läks lõpptarbija jaoks selle võrra kallimaks.

Toona käis Geenius välja arvutuskäigu, mille kohaselt oleks loomeliitude ettepaneku järgselt tõusnud 1349-eurose iPhone’i hind 108 eurot. Liit väitis küll hilisemas kommentaaris, et neil ei ole soovi seadmeid kallimaks teha ning selle üle otsustab riik.

Loomeinimeste organisatsioone esindav vandeadvokaat, advokaadibüroo PwC Legal partner Priit Lätt ütles Geeniusele, et annab praeguse valitsuse otsuse üle meediale kommentaari uuel nädalal.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.