Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht).

“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i täna avaldatud rahvusvahelises pressiteates.

HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul on Eestis eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob.

“Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume,” sõnas ta.

CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.