Uudis

Video: teadlased võltsisid president Kaljulaidi digiallkirja kuupäeva

DigiDoc4 tarkvara.Foto: Geenius Meedia

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor, vandeadvokaat Tõnu Mets ja arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs kirjutasid teadusartikli, mis tõendab, et Eesti digiallkirjade allkirjastamisaega saab muuta.

Teadlaste hinnangul on allkirjastatud failile antud allkirjastamisaeg võimalik pahatahtlikult muuta. Selle tõendamiseks muutsid teadlased president Kersti Kaljulaidi antud digiallkirja kuupäeva.

Riigi infosüsteemi ameti sõnul näitab teadusartikkel seda, et digiallkirja andmise aeg on Euroopas konkreetselt defineerimata. Kuigi allkirjastatud dokumendi kuupäeva hilisemaks muutmine ei ole aktsepteeritav tegevus on digiallkiri kehtiv ka siis, kui ajatemplit on muudetud.

Kuupäeva muutmine ei muuda digiallkirja kehtetuks

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul on tänuväärne, et sellele teemale tähelepanu juhitakse. Armi kinnitusel tutvus RIA teadusartikliga põhjalikult ning leiab, et digiallkirja andmise aega on võimalik mitmeti tõlgendada ja sellest võivad sündida juriidilised vaidlused.

“Digiallkiri kehtib ka siis, kui selle aeg on hilisemaks muudetud. Allkirja puhul on kõige tähtsam inimese tahteavaldus ning artikkel seda kahtluse alla ei saa. Samuti pole tegemist ID-kaardi nõrkusega või probleemiga. Allkirjastatud dokumendi sisu pole võimalik mingil moel muuta,” rõhutas Margus ta.

Eestis antud digiallkirjad vastavad rahvusvahelistele nõuetele ning on Euroopa Liidu üleselt tunnustatud. Uue ajatempli küsimine on sarnane sellele, kui tehakse koopia füüsiliselt dokumendist, mille ainsaks erinevuseks on hiljutisem allkirjastamise kuupäev.

“Neid kahte dokumenti võrreldes saab välja selgitada, kumb dokument on originaal. Nagu öeldud, siis kopeerimine ei sea originaaldokumendi sisu kahtluse alla,“ ütles Arm. Ta lisas, et allkirjastamise aja muutmine ei ole iseenesest süütegu ning selleks peab esinema ka tagajärg.

Euroopas vaieldakse allkirjastamise aja defineerimise osas

“Dokumendi allkirjastamise aja muutmisel ei paista olevat praktilist väärtust, sest aeg muudetakse juba varem digiallkirjastatud dokumendil. Kui võrrelda originaalset allkirjastatud dokumenti uue ajatempli saanud dokumendiga, on võimalik tuvastada, milline neist on originaaldokument. Samuti pole võimalik allkirjastamise ajaks märkida kuupäeva minevikust ega tulevikust.“

Armi sõnul käivad allkirjastamise aja defineerimise osas vaidlused erinevates rahvusvahelistest töögruppides, kus osalevad ka Eesti esindajad. Teadustöö on RIAle kindlasti abiks nendes töögruppides oma seisukohtade kaitsmisel, märkis Arm.

Euroopa Liidus pole kokku lepitud, kas allkirjastamise on PIN-koodi sisestamise aeg, sertifikaadi kehtivuse kontrollimise aeg, ajatempli kinnitatud aeg või kui valmib kogu konteiner ehk uus dokument koos allkirjaga.

“Seda võib võrrelda paberi allkirjastamisega: kas allkirjastamise aeg on hetk, kui haarati kätte pastakas, võetakse ära pastakakork, kui pastakas puudutab paberit või aeg kui inimene on oma signatuuri ära kirjutanud ja lisanud kuupäeva. Eestis praktikas nimetame digiallkirjastamise ajaks hetke, kui kõik kolm komponenti (ajatempel, sertifikaadi kehtivuse kontrolli aeg ja PIN kood on sisestatud) on olemas. Teadustöö juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu regulatsioonides tuleb muudatusi teha, kuid see ei mõjuta Eestis antud digiallkirju,“ sõnas Arm.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.