Viimase paari aasta jooksul, kui Christina Bo on Norra elektriautoomanike liidu peasekretäri tööd teinud, on riigis arusaam nendest sõidukitest muutunud. "Esialgu oli see ikkagi selline heas mõttes nohikute valik," ütleb Bo norrakate kohta.
Norra riik, kusautot ostes tuleb üldjuhul kõvasti makse tasuda, isegi kuni 100% auto hinnast, välja arvatud elektriautode puhul.Lisaks ootavad neid teisedki soodustused parkimises ja liiklemises. Kõik need näitajad ongi viinud nõudluse niikaugele, et mullu oliligi viiendik riigis müüdudautodest puhtalt elektrilised. Pealinnas näeb neid igal sammul.
Bo sõnul on elektriautode omamine normaliseerumas ja mõjutab kogu transpordisektori ahelat, alates kütusest lõpetades lisateenustega.
Ühest küljest käivad Norras maailma suurimate autokontsernide esindajad, vahel isegi tippjuhtkonnaga, et Norra fenomeni uurida. "Isegi autotootjad, kelle mudelite seas elektriautot pole, on tulnud meiega rääkima," viitab ta sellele, et autotööstuses on üleüldine pööre elektri poole ja kes sellest maha on jäänud, tahab Norras end kurssi viia.
Ka energiavaldkond peab järgi tulema ja Norra on selleks katsepolügoon, ütlebBo, kes käis äsja Istanbulis maalima energiakongressilkogemusi jagamas. Norra on kattunud laadimisjaamadega, mille ehitamine pole tema sõnul nõudnud ei erilisi ümberehitusi taristu poolelt ega ka riigipoolseid turgutusi, sest ennekõike on laadimisjaamad ehitatud energiapakkujate ärilisest initsiatiivist. Veidi suurem probleem on linnades suuremate kortermajade ümbruses, kus võib elada palju elektriautode omanikke. Oslo tänavatel on näha, kuidas kõnniteed on ääristatud laadimispostidega, kuid Bo sõnul on mitmete korteriühistute puhul veel vastuseisu, et oma kuludega investeerida laadimistaristusse.
Vaata lugu videost:
https://youtube.com/watch?v=BVbQjiJ9kJw
Ajakirjaniku reisikulud Oslosse kattis Norra suursaatkond Eestis.
Fotod ja video: Tanel Meos
