Ligi sajandi on autotööstus põhinenud sisepõlemismootoril, aga viimastel aastatel on IT-firmad nagu Google agaralt püüdnud seda mudelit ümber lükata. Klassikaline autotööstus on nüüd ilmselt ehmatusest üle saanud ja julgeb selgelt vaadata tulevikku: autod muutuvad elektrilisteks.

Sellisesõnumiedastas Oslos toimunud ürituselRune Simensen, kes on suure Norra automüüjaMøllerGruppeni IT-juht.Møller vahendab Volkswageni kontserni toodangut ehk Volkswageneid, Audisid ja Škodasid nii Skandinaavias, aga ka näiteks Eestis.

Simensen kõneles Oslos toimuva innovatsiooninädala konverentsil Cutting Edge transpordi tulevikust ja tema jutt oli üheseltmõistetav: tulevikus on autod elektrilised, pidevalt internetti ühendatud ja ühel hetkel ka autonoomsed. Nende kolme tunnuse üle vaielda pole enam mõtet, küsimus on hoopis selles, millal see juhtub.

See sõnum regiooni autotööstuse ühe olulisema ettevõtte tippjuhtkonnast on märk, et klassikalised autotootjad hakkavad üle saama ehmatusest, mida IT-ettevõtete agar huvi autovaldkonna vastu esialgu põhjustas. Simensen tõi välja neli tugevat "välist"tegijat, kes autotööstust muutuma sunnivad.

Neli firmat, mis autotootjaid ohustavad

Esimene neist on muidugi Google, mille isesõitva auto projekt on kõige rohkem avaliku tähelepanu all. Teine oluline tegija on Apple, mille autoprojekt on veel teadmata staatuses. Kolmas oluline ettevõte on Uber, mis avalikult isesõitvate autode tehnoloogiat arendab.

Neljanda ohunaklassikalise autotööstuse suunal tõi Simensen välja Hiina elektroonikatootja Foxconn. Firma, mis toodab suure hulga Apple’i nutiseadmete mudelirivist, on avalikult lubanud, et ehitab 15 000 dollarit maksva elektriauto aastaks 2025.

Selliste tugevate ja tõsiseltvõetavate uute tulijate ees seistes ei jää senistel autotootjatel muud üle, kui ühelt poolt toetada innovatsiooni ja teha koostööd idufirmadega, teiselt poolt kindlalt ise oma valdkonda muuta.

Kõige selgemalt oli Simensen veendunud, et autod kui sellised tulevikus sisepõlemismootoriga ei sõida. Taesitas viis argumenti oma väite toetuseks:

• Keskmisele tarbijale sobiva elektriauto hind langeb iga aastaga. Kui keskmise sõiduauto hind USAs on 33 000 dollarit, siis 320-kilomeetrise sõiduulatusega elektriauto maksab sama palju ligi 2,5 aasta pärast. Soodne low-endauto maksab 20 000 dollarit, sama sõiduulatusega elektriauto muutub sellest soodsamaks aastal 2022.
• Elektrimootori lihtsus. Kui sisepõlemismootoril on üle 2000 liikuva detaili, mis kuluvad ja vajavad hooldust, siis elektrimootoril on neid vaid 18.
• Kümme korda soodsamad kütusekulud. Kümne kilomeetri läbimiseks on vaja tankida sõiduautole vedelkütust 14 norra krooni eest, sama distantsi läbimiseks tuleb elektriautot laadida ligi 1,4 krooni eest.
• Energiatõhusus. Kui sisepõlemismootoriga auto kasutab efektiivselt ära 20% toodetud energiast, siis elektrimootor ligi 90%.
• Võimsus. Elektriautod ei vea alt ka emotsionaalse argumendi puhul, sest nendepöördemoment ja võimsus pakuvad hea kiirendusega sõiduelamusi.

"Autod olid mehhaanilised seadmed,"viitas MøllerGruppeni juht autotööstuse möödunud sajandile. "Nüüd on need ratastel arvutid."

Ajakirjaniku reisikulud Oslo Innovation Weekile kattis Norra saatkond Eestis.