Uudis

Youtuberid ei ütle, kes neile reklaami eest maksab, kuigi ekspertide sõnul peaksid nad seda tegema

Martti Hallik läks nädalaks Circle K-sse tööle ja kiitis seal müüdavat saia. Foto: kaader videost

Ajalehtede, raadiokanalite ning muude turunduskanalite kõrval on Eestis üha rohkem märgata trendi, kus ettevõtted otsustavad end turundada YouTube’i vahendusel. Tihtipeale on aga tegemist sisuturundusega, milles ei öelda välja, et tegemist on makstud reklaamiga. Harvem kirjutatakse video tutvustusse, et see on valminud mõne firmaga koostöös, kuid videotes seda ei öelda.

Sellistena torkavad YouTube’i vaatajatele silma videod “Martti Hallik läks lõpuks tööle?” (videos esineb Circle K), “YouChikid Sup Joogas” (Nõmme spordikeskuses), “YouChikid KARDIRAJAL” (FK Keskuses). Kuigi näiteks esimese puhul on video tekstikirjeldusse märgitud, et see on valminud koostöös ettevõttega, siis video vaatajatele seda ei öelda.

Igasugune toetus tuleks avalikustada

Estonian Business Schooli (EBS) turundusõppejõud Katri Kerem on kindlal veendumisel, et YouTube’i sisuloojad ehk youtuberid peaksid avalikustama igasuguse toetuse brändide jt huvigruppide poolt.

“Vaatajale peaks olema selge nii see, kui video tegemist on rahaliselt toetatud kui ka see, kui videos näidatavad/arvustatavad tooted on ettevõtetest tasuta saadud. Mitmetes riikides on selliseid videopostitusi ka seadusandjate poolt reguleerima hakatud, Inglismaal piisab vastavast hashtagist kuid Ameerikas on Federal Trade Commission (Föderaalne Kaubanduskomisjon) selgelt väljendanud seisukohta, et ainult hashtag ei ole piisav,” ütles Kerem.

Õppejõud leiab, et kuna Eestis veel vastavaid nõudeid kehtestatud ei ole, jääb kommerts-seose avalikustamine iga youtuberi oma südametunnistusele. “Ausus ja läbipaistvus on olulised nii traditsioonilistes “vanakooli” turunduskanalites kui ka sotsiaalmeedias,” sõnas Kerem.

Eesti seadused ei reguleeri

Kui reklaamiseaduses järge ajada, siis selgub, et YouTube’is reklaamimise kohta ei eksisteeri Eestis ühtegi seadust, mis seda reguleeriks ehk ettevõtetel on YouTube’is reklaamiseks vabad käed. YouTube’i kasuks räägib aina suurenev jälgijaskond ning sisuloojate arvu kasv. YouTube’is reklaamimiseks on kaks peamist viisi, millest üks käib läbi YouTube’i emafirma ehk Google’i.

YouTube’i video, mida on toetanud Super kõnekaart (Telia Eesti).

Selle kõrval on sisuloojate jaoks tulusam aga hoopis see, kui ettevõte teeb nendega otse koostööd. Selline reklaamiviis annab ettevõttele võimaluse koostöös sisuloojaga luua video, mille sisu räägib vaid nende tootest või teenusest.

Rahvusvaheliselt vaadates ei ole tegu millegi uuega, sellist reklaami on YouTube’is viljeletud juba aastaid, kuid nüüd on see jõudnud ka Eestisse.

Tarbijakaitse: need videod kuuluvad reklaami valdkonda

Toodete ja teenuste reklaamid langevad reklaami- ja tarbijakaitseseaduste alla, mille üle peab järelevalvet tarbijakaitseamet. Geeniusele antud kommentaaris tõi tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda välja, et sponsoreeritud sisuga YouTube’i reklaamklipid kuuluvad ameti hinnangul reklaami valdkonda.

“Tarbijakaitseamet arvestab oma igapäevases töös kehtiva reklaamiseadusega ning hindab laekuvaid kaebusi juhtumipõhiselt. Kui tegemist on selgelt Eesti turule suunatud reklaamiga, siis leiame, et ka selle sisu peab vastama meie õigusaktidele,” räägib Kalda.

“Ettevõtete poolt oma majanduslike eesmärkide täitmiseks noortelt “tellitavate” reklaamklippide teemal on kindlasti mitu tahku ning lisaks pakutavale teenimisvõimalusele on oluline nii asja eetiline külg. Igasugune reklaamtegevus peaks olema vastutustundlik. Oluline on, et kinni peetaks ühiskonnas aktsepteeritavatest käitumisnormidest ja headest kaubandustavadest, mis sisalduvad osaliselt ka klippide avalikustamist võimaldavate kanalite reeglites,” seletas Kalda.

Samas tõi Kalda välja, et kuna reklaamiseaduses ei ole YouTube’is reklaamimist otseselt mainitud ei kehti ühest retsepti, mis ütleks sisuloojale, kuidas ja kas ta peaks sponsori olemasolu videos või selle kirjelduses välja tooma.

YouTube’i video, mille kirjelduse järgi on see valminud koostöös Swedbankiga.

YouTube’i sisuloojate osas kaebusi pole esitatud

Kalda kinnitusel ei ole ametile ühegi YouTube’i sisulooja osas kaebust esitatud, mis puudutaks videotes mõne toote või teenuse reklaamimist. Varasema praktika puudumise tõttu soovitab amet lähtuda heast reklaamitavast ning loodab sellele, et keskkonna sisuloojad reguleerivad end ise.

“Reklaamiseadus nõuab, et reklaam peab olema tavalise tähelepanu korral selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Iga tootepaigutus vlogis ei pruugi olla automaatselt käsitatav reklaamina reklaamiseaduse tähenduses. Amet hindab vlogijate poolt loodavat sisu vajadusel juhtumipõhiselt,” täpsustas Kalda.

Geenius proovis saada kommentaari Eestis YouTube’is sisuturundust tegeva firmaga Creatly, kes esindab alguses mainitud YouTube’reid Martti Hallik ja YouChickid. Ettevõtte tegevjuht Brait Pilvik lubas seda kommenteerida, kuid artikli avaldamise ajaks ei teinud seda.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.