Jürgens sõnas, et toona kommenteeris ta kogunenud Soome registripidajatele, et meil ei ole plaanis nende hoovi peale kaklema tulla, aga kuna märkimisväärne osa Eesti turust astub esmaspäeva hommikul laeva peale ja sõidab oma ambitsioone Soome turul realiseerima, siis on nende ülesandeks hoolitseda selle eest, et nende vajadused rahuldatud saaksid.
“Seetõttu esitasime siis Soome Viestintävirastole soovi teenindada sarnaselt Eesti tippdomeenile ka nende rahvuslikku tippdomeeni, osalesime 2016. aasta sügisel edukalt selle taaskäivitamisel ning oleme tublilt esindanud Eesti ettevõtjate huve nende “teisel koduturul”,” lausus ta.
Nüüd saab üldse .fi domeene osta
Jürgens sõnas, et kuna Soomes toimunud reform andis võimaluse .FI domeenide registreerimiseks ka Eesti ettevõtjatele, on siinpool lahte huvi Soome domeenide vastu väga oluliselt kasvanud – eestlaste jalajälg Soome internetiruumis on mitmekordistunud.
Samal ajal on toimunud ka vastupidist liikumist ning paralleelset teenindatakse Soome ettevõtjaid, kes Eesti turule sisenenud. “Kindlasti on oma mõju sellele olnud näiteks e-residentsusel,” lausus ta.
“Seega, ma ei ütleks, et oma identiteedi kehtestamine Soome tippdomeenis on osa mingist suurest ambitsioonist siseneda Soome turule, millega tahaksin paljusõnaliselt kiidelda. Pigem on tegemist on loogilise jätkuga aastaid kestnud evolutsioonilisele protsessile ja võiks isegi öelda, et võtsime eeskuju oma klientidest,” märkis ta.
