14 aastat Nortalis: ühe mehe lugu suveülikooliga liitunud tudengist valdkonna juhini

Priit Liivak. Nortali arendusvaldkonna juht, Algorütmi saatejuht ja muidu tore tüüp.Fotod: Nortal.

Nortal pälvis tänavu aasta ettevõtte tiitli. Ettevõtte vääris aasta parima ettevõtte tiitlit žürii sõnul heade majandusnäitajate ja kõrge palgataseme tõttu.

Geeniuses avaldatud uudisest võib lugeda, et kuigi tegu on Eesti mõistes “niigi suure ettevõttega, siis on sel potentsiaali kasvada veel suuremaks”. 

Suurusehullustus ei ole teatavasti sugugi hea omadus ning sageli seostavad inimesed suurfirmadega liigset bürokraatiat, töötajatest võõrandunud juhtkonda ning piiratud karjäärivõimalusi ettevõtte siseselt.

Et natuke müüti kummutada, tegime intervjuu Nortalis võrdlemisi pikalt töötanud mehega, kes on olnud firma juures juba enne eelmise kümnendi algust ja näinud kasvu kõrvalt ning sellesse ise panustanudki.

Kuna Nortali eesmärgiks on tuua kokku tippspetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt, siis eriti keskendusime just viimasele müüdile – kas suurfirmas on võimalik ka edukalt karjääri teha, erinevate valdkondadega tegeleda ja pidevalt areneda, ilma et igav hakkaks?

Vastust nendele küsimustele teab ehk kõige paremini Priit Liivak, kes on Nortalis töötanud mahukate projektidega, näiteks SKAISi ja Töötukassa loomisel, teinud koostööd paljude välisriikide klientidega ning juhib täna üht firma tähtsamat üksust. 

Mees mitme mütsiga – saame tuttavaks Priit Liivakuga

Priit Liivak on Nortalis töötanud 14 aastat. Geeniuse lugejatele võib ta tuttav olla Algorütmi podcast’ist, kus Priit on juhtinud juba aasta jagu üht saadet, mida ta ise aitas ka käima lükata. Muidu konkreetse ja selge jutuga mees jääb oma ametist — Nortali Head of Engineering — rääkides veidi jänni. 

“Arvan, et juba viimased neli-viis aastat on mul oma rolli olnud väga keeruline kirjeldada. Mees mitme mütsiga, nagu öeldakse. Ametinimetus on küll Head of Engineering, aga sageli täidan ka koolitaja, arhitekti, nõustaja või konsultandi rolli.”

Mütse on Priidul tõesti mitu. Paljusid neist kannab ta täna ning suur hulk on tal juba varna riputatud. Täpsemalt oma tööülesannetest rääkides avaldab Priit, et iga aasta on tal jagatud mitmesse etappi.

“Ühe suure osa ajast olen seotud mõne konkreetse projektiga, kus ma saan ja tahan olla handson, käsi mullas, tahan päriselt nende tehnoloogiatega töötada ja tiimi kõrval seistes näha, kuidas kasutusel olevad protsessid toimivad.

Teine pool on ehk selline evangelisti roll — vaadata tulevikku, näha, mis tehnoloogiasektoris toimub, vaadelda trende ja otsustada, kas minna mingite trendidega kaasa või tõsta midagi töötajate seas eriti fookusesse.”

See oli Priidu töökirjelduse lühiversioon. Tegelikult jätkub sinna hulk tegevusalasid, alates müügist ja lõpetades konsultatsiooniteenustega.

Priit on elavaks näiteks sellest, millist karjääri on võimalik teha ühe ettevõtte sees, milliste erinevate valdkondadega on võimalik kokku puutuda ja kuidas valikuvabadus saab jääda püsima ka siis, kui inimene on firmaga seotud üle kümnendi. 

Oma IT-õpingute ajal Nortali suveülikooliga liitunud Priit Liivak on tänaseks teinud firmas korralikku karjääri, juhtinud osakondi ja olnud seotud hulga erinevate projektidega.

Kas tänapäeva firmas on redelite järele üldse vajadust?

Karjääriredel on kõigile tuttav mõiste. Põhimõtteliselt kujutatakse karjääriredelit ette kui pidevat ronimist kõrgematele “astmetele”, kuni lõpuks jõutakse soovitud eesmärgini, olgu selleks siis juhtiv positsioon või lihtsalt finantsiline vabadus. Ka Priit Liivaku karjääriteed võib vaadelda redelina, vähemalt alguses.

Paljud IT-erialade õppejõud hoiatavad tudengeid juba esimestes loengutes, et nad pärast praktikat kohe esimese tööpakkumise ja korraliku palgasumma peale õpinguid unarusse ei jätaks. Ka Priidu karjäär Nortalis algas ülikooli ajal, sest kuskilt peab ju praktilist kogemust omandama hakkama.

“Nortaliga liitusin ma 2006. aasta suvel, tuntud Nortali suveülikooli programmi kaudu. Mitu aastat olin arendaja ning sealt edasi liikusin üsna kiiresti juba vanemarendaja rolli, siis sain ka ühe projekti, mille eest ise rohkem vastutasin,” rääkis Priit oma karjääritee algusest, mis ei erine kümnetest või sadadest teistest IT-sektoris tööd alustanud tudengite lugudest mitte millegi erilise poolest.

Kõik eeldused arenguks antud

Nortali suveülikooli vastu hakkas mees huvi tundma juba esimesel ülikooliaastal, kuid pidi toona tõdema, et enne praktikasse sööstmist tuleb veel teooriaga vaeva näha.

“Suveülikooli läksin ma teisel kursusel. Proovisin juba esimesel kursusel sinna pääseda, aga kui mulle saadeti katseülesandena kaks A4 ja ma ei saanud kahest kolmandikust sinna kirja pandud sõnadest ega akronüümidest mitte midagi aru, siis tõstsin käed üles ja otsustasin, et tuleb veel õppida.”

Kui Priit ülikooli lõpetas, oli ta Nortalis täiskohaga arendajana töötanud juba mõnda aega. Priidu sõnul tundis ta algusest peale, et selles firmas on enesearenguks ja kasvuks antud kätte kõik vahendid ja loodud kõik võimalused.

“Kui minu tiim ja juht nägid, et saan oma rollis hästi hakkama, siis pakuti rohkem vastutust. Kui tekkis uus projekt, kuhu ma sain edasi liikuda ja meeskond oli selleks valmis ehk piisavalt iseseisev, siis seda ka võimaldati ja isegi julgustati projekti vahetama.” 

Erinevate projektide vahel liikumine on Priidule tema enda sõnul andnud talle väga palju — seda toob ta korduvalt ka vestluse käigus välja. Samas nentis ta, et ega niisugune liikumine päris tavapärane ei olnud. 

“14 aasta jooksul olen ma olnud seotud ca 12-13 projektiga pikemalt ehk siis neli kuud kuni aasta. Vähemalt tol ajal, mil ma arendajana alustasin, ei olnud selline asi teiste töötajate seas päris tavaline. Üldiselt ikka oldi ühes projektis kaks kuni neli aastat, hoolimata sellest, et sageli pakuti ka neile uusi võimalusi.”

Paigalpüsimine ja ainult ühe n-ö oma projekti kallal töötamine aga ei huvitanud Priitu. “Sain aru, et parem on öelda “jah” ja edasi liikuda, isegi kui uus väljakutse tundub algul hirmutav.” 

Kas öelda “jah” või oodata sobivamat hetke?

Sedasi “jah” öeldes sai Priit enda sõnul pidevalt tegeleda uute väljakutsete ja ülesannetega. 

Ühel päeval tekkis vanemarendajana töötanud Liivakul mure — tema jaoks olulisel positsioonil töötav inimene oli ettevõttest lahkumas. “Sattusin rääkima Andre Krulliga ja küsisin, et kuule, see on oluline roll, kes seda tegema hakkab. Ja küsisin ajendiga, et see tugi, mis ma sellelt positsioonilt sain, oli mu jaoks oluline, ja tahtsin olla kindel, et see alles jääb.”

Selle peale aga küsis Krull vastu: “Kas sa äkki tahad seda ise teha?”

Vastus sellele küsimusele oli Liivaku üks raskemaid otsuseid: “Ma sain väga hästi aru, et ma pole kaugeltki piisavalt kompetentne seda rolli täitma.” Nortalis oli Priit selleks ajaks töötanud ligi kuus aastat. 

Samas teadis Priit, et õppimine ei ole talle probleem ning teist sellist pakkumist keegi talle naljalt lähimate aastate jooksul kandikul ette ei too. Sedasi saigi Priit Liivakust 2012. aastal Nortali arendajate valdkonnajuht (Head of Engineering).

Insener, kes pidi inimeste värbamise eest vastutama

Uus positsioon tähendas mõistagi ka uusi väljakutseid ja Priit ei varjagi, et hirm uuel ametikohal läbipõrumise ees oli täiesti reaalne. Kuid nagu ükski kapten ei tüüri laeva üksinda, täpselt samuti tõstab Priit esile oma tugivõrgustiku, tiimi, kes teda uutes ettevõtmistes abistas ning kelle poole sai pöörduda mis tahes küsimuste ja probleemidega, et neile koos vastuseid ja lahendusi leida.

Võib ju arvata, et IT-firma arendajate valdkonnajuht tegeleb erinevate projektide ja arendustöödega, st ikka “IT-asjaga”, ent Priidu esimeseks proovikiviks oli hoopis firmast lahkunud HR-tiimi asendamine. “Juhtus selline lugu, et üsna suur arendustiim otsustas Nortalist lahkuda ja teha oma ettevõtte.”

Kui Nortalis värbamise ja HR võimekus taastus, sai Priit lõpuks taas rohkem ka ise kättpidi projektides sees olla. “Ma arvan, et see oli üks poolteist aastat, kus ma ühtegi rida koodi kirjutada ei saanud,” meenutab Priit HR-ajale tagasi vaadates.

Peale seda algasid — nagu Priit seda kirjeldab — tema karjääris turbulentsed ajad. 

“Saime teada, et üks meie tiimijuhtidest Rumeenia kontoris on lahkumas ning teadsime, et kui tema läheb, siis otsustab suur osa tema meeskonnast samuti lahkuda. See aga tähendas, et ühe projekti tiimist kaob pool ära ja teine tiim Serbias peab kogu töö üle võtma.”

Priit lendas koos kolleegiga otsekohe Rumeeniasse, et sealse tiimi teadmisi ammutada ja need Serbia meeskonnale n-ö üle kantida. Säärane võrdlemisi personaalne lahendus — lennutame kaks tüüpi välismaale, et meeskonnad samale lehele saada — ei ole just standartne lähenemine keerulisele personaliprobleemile, kuid tasus end ära, sest projekt viidi kahe tiimi koostöös edukalt lõpule.

Mida tähendab “rahvusvaheline mõõde”, millest kõik räägivad?

Sageli räägitakse IT-firmade töökuulutustes ja lehel “Meist” nn rahvusvahelisest mõõtmest. 

Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et ettevõte puutub oma töös kokku ka välismaiste klientide ja partneritega ning asju tuleb sageli ajada võõrkeeles ning teises kultuuriruumis. Juba Rumeenia ja Serbia näitest rääkides tõi Priit välja, kui erinevad võivad kahe meeskonna arusaamad ning lähenemised ühe ja sama projekti kallal töötades olla.

“See kultuuriline erinevus oli väga huvitav. Kahe riigi tiimid töötasid sama projekti juures, aga tajusid ja nägid probleeme ja asju väga erinevalt,” rääkis Liivak.

Rahvusvaheliste projektidega on Priit oma töös kokku puutunud palju. Põhjus, miks tööandjad ja töötajad välismaalastega töötamist väärtustavad ja ka avalikult reklaamivad, on väga lihtne. 

“Väga selgelt on tajuda kõiksugu kultuurilisi eripärasid. Seda, kuidas asju aetakse, mida oodatakse, milline on kliendisuhtlus.”

Koostöökogemus välisklientidega annab Nortali töötajatele palju juurde nii tehnilise kui ka inimsuhete poole pealt. Sageli on rahvusvahelised projektid suuremahulised — nende teostamine võtab aastaid ja tiimi kuulub mitukümmend spetsialisti.

Näiteks töötas Priit Nigeerias projekti kallal, mille eesmärgiks oli korrastada selle 195 miljoni elanikuga riigi rahandust ja muuta riigi eelarve planeerimine süstemaatilisemaks. Muuhulgas maksti projektis arendatud süsteemi kaudu välja poole miljoni inimese palgad. 

“Vahel tuli katta ka kliendi tegematajätmisi ja lahendada väliste süsteemide haprusest tulenevaid probleeme. Kui andmevahetus ei töötanud, pidime kiirelt olukorraga kohanduma, et Nigeeria inimestel palgad hiljaks ei jääks,” sõnas Priit ja lisas, et Aafrika kliendi suhtumine oli mitme Euroopa kliendiga võrreldes tunduvalt leebem.

“Kui süsteem pole päris igal hetkel kättesaadav, siis sellest pole nende jaoks midagi. Keegi ei lugenud kuu lõpus minuteid ja sente kokku. Peaasi, et süsteem oleks kättesaadav õigetel aegadel — see oli põhiline.”

Kui üldjuhul võiks eeldada, et klient on see, kes soovib alati kõige-kõige paremat, siis Nigeeria projektis oli Liivaku sõnul just Nortal see, kes pakkus välja kõrgema kvaliteediga lahendusi ja tahtis teha rohkem, kui neilt oodati. 

“Kui nägime, et seda või teist on võimalik paremini teha, siis kindlasti seda ka tegime. Me ei tahtnud neile lihtsalt põlve otsas midagi valmis nikerdada, mis sellest, et kliendi ootus oli madalam. Pigem olimegi selle projekti juures meie need, kes kvaliteeti taga ajasid.”

Priidu sõnul on koostöö välismaalastega andnud talle väga palju juurde nii suhtluse kui ka asjaajamise mõttes. Näiteks oli USA klientide tehniline teadlikkus ja nõudlikkus positiivselt väljakutsuv.

Eestlane versus ameeriklane: kuidas suhtumine erineb?

Priit oli seotud ka Nortali esimese projektiga USAs. Kliendiks oli üks suurimaid sealseid  telekomifirmasid. “Oli väga huvitav näha, kuidas toimib tarkvaraarendust telliv organisatsioon ettevõttes, millel kasutajaid julgelt üle 70 miljoni,” räägib Priit. 

USA klienti kirjeldab ta positiivselt kriitilise ja nõudlikuna. Samas ei olnud ka sealpool suurt lompi rohi kirkalt roheline — täiendamisruumi oli nii protsesside kui tehnoloogia valdkonnas. 

Kohati isegi üllatas Priitu, kuivõrd organiseerimata mõni valdkond näis: “Igas suures kindluses on kuskil mõni sassis katakomb ning mida suurema ja pikaealisema infosüsteemide komplektiga tegu on, seda tõenäolisemalt võib ka sealt leida mõne hirmutavalt sassis nurgakese. Sageli me elame aga illusiooniga, et meile teenust pakkuvad telekomid ja pangad on ilusa fassaadi taga ka ideaalselt korras.”

Priit tõdeb, et õppis sellest kogemusest erakordselt palju, ning mainib, et suur töö, mis kliendi toetamiseks tehti, pakkus suurt rahuldust.

Mitme mütsiga mees nii tööl kui ka eraelus

Nagu senisest jutust on välja koorunud, on Priit Liivak tegelenud Nortalis päris paljude asjadega. 

Täna arendajate valdkonnajuhina töötav mees on olnud seotud rohkem kui tosina projektiga, nii Töötukassa kui ka SKAISi juures, on juhtinud firma HR-osakonda, käinud Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas klientidega koostööd tegemas ning tegelenud veel paljude suuremate ja väiksemate ettevõtmistega.

Praegu tegeleb Priit (ilma suuremate üllatusteta ja oma tööelule kohaselt) millegi veelgi suuremaga — visiooniga e-valitsusest, mis on täiesti nullist üles ehitatud. “Kogu mu tööelu on püsinud joonel, et kogu aeg tuleb midagi uut ja suuremat. See “wow”-efekt on vahel päris pahviks löönud, et kas me tõesti hakkame nüüd sellist asja tegema?”

Esialgu tundus Priidu jaoks ka Algorütmi taskuhäälinguga alustamine suure väljakutsena, aga tänaseks ilmuvad iganädalased saated nagu kellavärk. Oli vaja lihtsalt otsast tegema hakata.

Ent töö tööks — selle kõrvalt peab inimesel jääma aega ka iseendale. “Aeg-ajalt olen töö kõrvalt saanud vestelda erinevate coach’idega, et paremini leida tasakaalu eraelu ja tööelu vahel.

Olen aru saanud, et hästi oluline on leida hobi või tööväline tegevus, mis on fookuses. Samuti olen aru saanud, et mul ei olegi sellist ühte teemat, millega ma oleksin 15 aastat järjest tegelenud. Need asjad ehk hobid on sarnaselt mu tööga alati muutumises,” rääkis ta.

Priidu viimane suurem tööväline ettevõtmine on taskuhääling Algorütm. Teema, millesse ta enda sõnul suhtus algul väga ettevaatlikult: “Algul olid küll need mõtted, et ma ei tea, kas ja kuidas ma sellega hakkama saan, iga nädal uus külaline ja ei tunne end esinedes kõige kindlamalt. Nüüdseks olen täitsa rolli sisse elanud ja see on minu jaoks nauditav.”

Samuti on Priit tänavu õppinud veidi klaverit mängima, Da Vinci Resolvega videotöötlust ning Fusion 360 abil mööbli joonestamist. Suureks meelelahutuseks oli ka kodukontori sisustamine seoses sellega, et nüüd tuleb ju tööd suuresti kodust teha. “Kui ikka tahvel on seina peal, siis saab juba erinevaid asju ette võtta,” muigas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.