Kas teadsid, et 95% küberturvalisuse kahjudest on saadud puhtalt inimlikust eksimusest? Näiteks panime nõrga parooli, ei teinud kaheastmelist autentimist, viibisime avalikus WiFi võrgus või olime lihtsalt ettevaatamatud ja klikkisime tundmatule lingile.
Miks rünnatakse rohkem just “tavalisi” inimesi?
Küberkurjategijate ja häkkerite eesmärgiks on imbuda võõrasse seadmesse (arvuti, telefon ja teised nutiseadmed), et seeläbi endale võimalikult palju kasu saada (isikuandmete varastamine ja nt seeläbi raha teenimine, ideoloogiliste vaadete levitamine jms).
Võid ju siinkohal mõelda, et rohkem raha liigub ettevõtetes, miks küberpätid üldse peaksid nägema vaeva minusugusega, kellel ei ole miljoneid eurosid pangakontol. Jah, on ka selliseid ambitsioonikaid häkkereid, kuid ettevõteteni jõudmine on tunduvalt keerulisem. Suurtes organisatsioonides on terve IT-osakond, kes töötab küberturvalisuse nimel, et kogu ettevõtte info oleks kindlalt kaitstud.
Niisiis on küberkurjategijatel hoopis lihtsam minna välja kindlama peale, võttes ette nõrgemad lülid ehk tavalised igapäevased arvutikasutajad.
Aga kui ma ei kasuta sotsiaalmeediat, siis olen ju päästetud? Oh ei, nii see ei ole. 94% pahavarast on saadud just e-maili teel. Päris hirmutav, kas pole?
Mida saan mina juba täna teha, et küberturvalisuse lahingus ellu jääda?
1. Kahtlusta isegi sõpra!
Selleks, et sa valvsuse kaotaksid, saadab küberkurjategija näiteks e-maili või teeb Facebooki postituse / avab vestlusakna, mis näib olevat pärit sinu usaldusväärselt sõbralt. Seal palutakse sul klikkida “põnevale” lingile, mis tegelikult käivitab pahavara allalaadimise.
Pane tähele! Sellist tüüpi rünnakud on aina levinumad, sest internetti kasutatakse üha enam mobiiltelefonis. Kuidas see on seotud küberintsidentidega? Lihtne – mobiiltelefonide ekraanid on arvutikuvaritest pisemad ja nii pöörad vähem tähelepanu väikestele detailidele. Samuti on uuringud on näidanud, et mobiilis klikime 3 korda tõenäolisemalt millelegi halvale kui arvutis.
2. Küberturvalisuse reegel – ära usalda, kontrolli kohe!
Kui midagi tundub kahtlane võibki see olla kahtlane! Mõte, et minuga ei juhtu seda kunagi ja kes mind ikka tabada tahab, on väga ohtlik! Niisiis ära kliki kuhugi, mis on n-ö tavapärasest teistsugune (imelik veebiaadress, miljonäridest kadunud omaksed, sinusse kõrvuni armunud USA sõdur, “vaata millise pildi ma sinust leidsin” lingid ja muu ebatavaline).
Kui keegi saadab sulle kahtlase lingi, küsi temalt enne lingile klikkimist, et ega ei ole tegemist juhuslikult spämmiga.
Hea mõte on liituda ka mõne turvalisemat internetti pakkuva teenusega, mis hoiatab sind kohe, kui klikid kuhugi kahtlasemale kohale. Näiteks Elisal on sinu küberturvalisuse tõstmiseks lausa eraldi teenus – Elisa Netivalvur.
3. Kuulsuses peitubki õnn!
Jaak Joala laulis omal ajal, et kuulsusest õnne ei leia. Küberkurjategijatega võitlemisel see aga paika ei pea. Laadi rakendusi alla vaid pärast arvustuste lugemist! Mida rohkem positiivseid arvustusi, seda uhkem. Mida enam allalaadimisi, seda parem.
Ja seda tead sa ju niikuinii – laadi alla kuulsatest poodidest, mis on teada ja avalikud, nagu Amazon, Google ja Apple.
Kustuta rakendused, mida sa enam ei kasuta! Sa ei tee neile muidu äkki uuendusi ja siis on jälle üks mõnus auk su seadmes, kust kaudu pahalane sisse saab ronida!
4. Aga tahaks ju tasuta
Jah, saame aru, et kiusatus on kasutada tasuta avalikke WiFi võrke. Saad ju lõputult kellegi teise kulul YouTube’is surfata või ajaviiteks filme vaadata.
Kuid pane seejuures tähele, et kui oled avalikus kohas ja lood ühenduse avaliku WiFi-võrguga, pole sinu andmed krüptitud. Seega ära logi avalikus võrgus sisse privaatsele kontole. Piirdu ainult n-ö tavalehtedega – uudisteportaalid jms, kuhu sa ei pea ligipääsemiseks oma konto andmeid lisama. Nii on tunduvalt turvalisem.
Kas võtad ohjad enda kätte ja astud need lihtsad sammud oma küberturvalisuse tõstmiseks juba täna? Me usume küll sinusse!
Turvalist internetikasutust soovib Sinu Elisa!
Artikli kirjutas koostöös Elisa Netivalvuriga Milos Reklaam tegevjuht Brit Mesipuu.
