Suur osa meie elust on kolinud internetti. Me dokumenteerime oma igapäevaelu sotsiaalmeedias, teeme pangatehinguid, ostame sealt kõike alates seebist kuni jalgrattani, teeme internetis tööd ja tarbime meelelahutust. Kuna elu on kiire ei kontrolli me alati igat e-maili ja ei uuri kriitiliselt igat linki. Nii võib aga juhtuda, et anname oma andmed pahalaste käsutusse.
Andmepüügi eesmärk on petta inimestelt välja erinevaid andmeid nagu kasutajanimesid, paroole ja pangaandmeid. Kaaperdatud andmeid ja kontosid on võimalik edasi müüa või kasutada tulevastes pettustes. Sult võidakse välja petta raha, aga ka varastada su identiteet ning seda järgnevates pettustes kasutada või sokutada su arvutisse pahavara. Enamasti toimub andmepüük e-kirja teel aga selleks kasutatakse ka sotsiaalmeediat, telefonikõnesid ja sõnumeid.
Andmepüügi eest kaitsmiseks on hea mõte teha end tuttavaks tüüpiliste pettustega, olla skeptiline liiga heade pakkumiste suhtes ning kahtluse tekkimisel pakkumist guugeldada. Kui e-kiri tundub veider või vigane, siis jäta see parem rahule, ära ava manuseid ega kliki linkidele. Arvutisse on võimalik paigaldada ka virtuaalne privaatvõrk ehk VPN , mis peidab su arvuti IP aadressi ning kindlustab selle, et keegi ei näe, mida sa internetis teed. Lisaks blokeerib VPN pahavara paigaldamise ja andmepüügi katsed. Loe rohkem VPNi kohta siit: Estonia VPN
Nüüd aga vaatame lähemalt mõningaid enamlevinud petuskeeme, millesse võime langeda.
1.Enneolematu pakkumine
Tihtilugu üritatakse meilt andmeid välja petta pakkudes meile midagi vastupandamatut, näiteks tasuta Netflixi või mõne tuntud firma kinkekaarti. Loomulikult sellist pakkumist tegelikult ei eksisteerigi, küberkurjategija lihtsalt soovib sind sedasi juhatada järgmisele lehele, kus pead oma isiku tuvastama sisestades oma Facebooki või Gmaili paroolid või hullemal juhul pangaandmed.
Üks selliseid enneolematuid pakkumisi, mis osutus andmepüügiks, oli COVID-19 esimese laine ajal näiliselt Netflixist saadetud tasuta vaatamise pakkumine, millega petised üritasid õngitseda koduseinte vahele jäänud meeleheitel inimeste andmeid.
2. Ähvarduskiri
Sageli kasutatakse andmepüügiks aga hoopis ähvardava sisuga kirja. Näiteks lubatakse üks või teine konto kinni panna, kui sa 24 tunni jooksul selle salasõna ei muuda. Inimeses tekitab selline sõnum paanikat ning nii võibki juhtuda, et ta ilma asja kontrollimata lingile vajutab ja oma andmed vabatahtlikult käest annab
3. Kõne pangast
Üks hea võimalus andmete õngitsemiseks on esineda kellegi nime all, kes tundub inimestele väga usaldusväärne. Hea näitena pankadega seotud andmepüügist on petukõned, kus väidetavalt helistatakse pangast ning küsitakse paroole, pangakaardi andmeid või internetipanka logimiseks vajalikke andmeid. Seejuures kiirustatakse inimest tagant, väidetakse, et konto vajab täiendavat kaitset ning ilma selleta raha kontolt kaob.
4. Kiri ülemuselt
Väljas on juba pime ning firma raamatupidaja on just oma tööarvutit sulgemas, kui märkab kirja ülemuselt palvega teha üks pakiline rahaülekanne. Mõnikord on juurde lisatud veel fakt, et ülemusel läks kiireks, kauem aga maksmisega viivitada ei saa. Nii võibki raamatupidaja makse ära teha mõtlemata, et võib olla polnudki selle saatjaks ta ülemus.
5. Heategevus
Maailm on täis ebaõiglust ning annetamine on üks võimalus seda pisutki leevendada. Nii mõndagi tabab järjekordseid halbu uudiseid kuuldes soov mõnda kohaliku organisatsiooni aidata. Kahjuks on pahalased ka inimeste hea südame peal väljas — nii võib juhtuda, et organisatsiooni kohta uurimistööd tegemata võib su raha hoopis petturite kätte sattuda.
6. Armupettus
Tutvumisportaalide abil loovad petturid ohvriga tugeva sideme. Ei ole harv, kui veebisuhtlus venib lausa kuudepikkuseks. Kuna tutvuja on välismaalane on arusaadav, et kohtumise korraldamine pole kerge. Kuna tegu on sageli arsti, sõjaväelase või mõne muu usaldusväärset ametit pidava inimesega, ei oska armunud ohver aimatagi, et palve sõiduks rahaülekanne teha on pettus.
6. Tarneinfo pettused
Üks võimalus, kuidas pahavara kergesti inimese arvutisse saada on saata kiri pealkirjaga: “Re: Re: Shipping info”. Kiri tuleb usaldusväärselt kaubamärgilt ning viitab justkui tarnega seotud küsimustele. Kiire eluviisiga veebipoodidest tellijad võivadki kirja mõtlematult avada.
8. Airbnb petuskeem
Airbnbst sobiva majutuskoha leidmine on alati kergendus. Siis aga selgub, kahjuks on tuba sulle vajalikul kuupäeval juba välja üüritud. Õnneks on aga omanik sõbralik ja soovitab sulle uut kohta, mis ei asu tema pakutavast toast kaugel ning saadab sulle ka uue toa lingi. Klikkides lingile jõuad sa Airbnbga sarnanevale lehele, millel saad küll makseid teha, kuid öömaja sa sealtt ei saa.
