Kui veel 200 aastat tagasi oli merel purjetamisel kõige tähtsam kapteni ja meeskonna kogemus ja kõhutunne, siis täna on see asendunud andmetega. Tollal tehti otsuseid peamiselt selle järgi, kust poolt tuul puhus, kuna see info oli nädalaid merel olles alati olemas.

Praegu toetuvad meremehed otsuste langetamisel ilmaradaritele, veetemperatuuri anduritele, prognoosimudelitele, satelliitidele ning kõiksugu anduritele laeva enda seisukorra kohta. Keegi ei kujutaks täna vist isegi ette, et navigeerimisel neid andmeid ei kasutataks.

Täpselt samamoodi võiks tegelikult suhtuda ka ettevõtte juhtimisse. Oleks ju üpris jabur, kui mõni kapten otsustaks talle kättesaadavaid andmeid ignoreerida ja toetuda selle asemel oma kõhutundele. Kahjuks paljusid organisatsioone just sedasi juhitaksegi.

Pea iga firma, organisatsioon, asutus, genereerib oma tegevuse juures tänasel päeval palju andmeid. Järjest enam hakatakse ärimaailmas siiski mõistma, et edukad on just need ettevõtted, kes suudavad nii enda kui ka teiste andmetest luua endale ülevaate, süsteemi ja toimetada andmete, mitte kõhutunde järgi.

Kuidas andmed enda jaoks tööle panna?

Kogu eelnev jutt võib ju väga loogiline ja ilus olla ning panna nii mõnegi ettevõtja mõtlema selle peale, kuidas olemasolevaid andmeid ära kasutada.

Tõenäosus on siiski, et kui tegu pole just andmehalduse ja -töötluse spetsialistidega, võib andmete enda jaoks päriselt tööle panemine osutuda oodatust keerulisemaks.

Näiteks pöördus Eestis tegutseva IT ettevõtte Solita poole Keskkonnaagentuur, sooviga kaardistada täpsemalt Eestis metsades liikuvaid metsloomi.

Keskkonnaagentuuril olid olemas andmed looduskaamerate fotode näol ning võttes appi masinõppe tööriistad loodi koos Solitaga süsteemi arhitektuur, mille abil täpsemini metsloomade liikumist monitoorida saab.

“Sarnaselt muutusega laevade navigeerimisel ei ole andmete enda jaoks tööle panemise puhul tegemist pelgalt tehnilise küsimusega,” sõnas ettevõtte Eesti juht Märt Ridala.

Võta appi valdkonna spetsialistid

“Palju olulisem on see, kuidas muudetakse otsustusprotsessi, nüüd kui pilt olukorrast on tänu andmetele palju selgem,” jätkas ta.

“Kuidas saab andmete abil kogu organisatsiooni otsustusprotsessi operatiivsemaks ja efektiivsemaks muuta? Ka selles osas oskame Solitas jagada kogemusi nii Eestis kui Põhjamaadest ja aidata.”

Nimelt pakub Solita nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonidele andmete osas praktilist abi Kratitegu teenuse näol. Asutused pöörduvad Solita poole mõne probleemiga – mingid andmed on olemas, tahaks nendest nüüd ülevaadet saada või neid tööprotsesside optimiseerimiseks kasutada.

“Kõige olulisem on alati “miks”-küsimus” – mis on andmete kasutamise eesmärk?” rõhutas Ridala.

Solita poole pöördus näiteks tuntud kellatootja Suunto, sooviga saada laoseisudest ja transpordiketist paremat ülevaadet.

Kui varem võtsid hulgimüüjad lihtsalt tehasest mingi koguse kellasid ja müüsid neid sisuliselt enda kõhutunde järgi, siis nüüd omab ettevõte terviklikku pilti hulgimüüjate laoseisudest ning ka müüjad ei toetu enam tellimusi tehes ainult aimdusele, vaid andmetele.

Kui ka sinu organisatsioonis saaks andmeid efektiivsemalt ära kasutada, tasub pöörduda Solita poole. Kusjuures praegu kehtib Kratitegu teenusele soodushind, seega tasub kiirustada.

Sellest, kuidas muuta oma tiimi töö andmetepõhiseks, räägivad Solita kogenud andmesüsteemide konsultandid Mark Slavin ja Andres Koitmäe 11.06 toimuval vebinaril “Andmete varjatud väärtus”.