Sisuturundus

Eduka häkatoni valem: pika kogemusega ekspert jagab nippe

Mitmed tänased edukad äriideed, tehnoloogilised lahendused ja lausa ettevõtted said alguse mõnel häkatonil välja käidud mõttest või juhuslikult üritusel üksteist leidnud inimeste koostööst.

Paaripäevaseid häkatone võib vaadata kui disaini- ja innovatsioonisprinte, mille käigus üritatakse lühikese aja jooksul mõelda välja või disainida mõni toode, teenus või äriidee. 

Eestis digitaalsete toodete arendamise ja pakkumisega tegelev Singleton on häkatonidel vana tegija. Isegi kui ettevõte tervikuna häkatonil ei osale, panevad aktiivsed meeskonnaliikmed sageli oma pundi kokku või liituvad ise mõne häkatonil osaleva meeskonnaga.

“Osa meie töötajatest tahavad seda asja teha lõbu pärast ja kulutavad hea meelega nädalavahetuse mõnel häkatonil osalemiseks,” rääkis ettevõtte kaasasutaja Tanel Kosk.

Korralik eeltöö tasub ennast alati ära

IT-valdkonnaga vähem kokku puutunud inimestele võivad häkatonid olla aga valdkonnaga heaks esimeseks kokkupuuteks. Hoolimata sellest, mis eesmärgil keegi häkatonil osaleb, tasub alati juba enne ürituse algust ise eeltööd teha.

“Muidu võib juhtuda see, et häkatonil saavad kokku andekad inimesed, aga kogu aeg kulub arutamisele, et mida me üldse teeme, miks me teeme ja kuidas me teeme,” rääkis Kosk. 

Tema sõnul tasub juba enne häkatonile suundumist panna paika, mis probleemile lahendust otsitakse ja milline see lahendus olla võiks. “Sealjuures võiks juba ka mõelda sellele, kes on selle toote klient, missugune on tema profiil,” lisas ta. 

Esmakordselt häkatonile minnes soovitab Kosk suhelda varem sarnastel üritustel osalenud inimestega, kuulata nende kogemusi ja muljeid, et end paremini ette valmistada.

“Et ei tekiks seda olukorda, kus sa ei saa häkatonil päris täpselt aru, mida tegema peab või mis parasjagu toimub. Eks seda annab ka korraldajate poolt paremini organiseerida, et inimesi juba varakult omavahel kokku viia,” ütles Kosk.

Samuti võib juba enne häkatoni uurida mõnelt IT-firmalt, kas ja kuidas sinu ideed oleks tehniliselt võimalik ära lahendada. Sedasi tead juba häkatonile suundudes, millised on sinu võimalused nii asja päriselt ära tegemise kui ka näiteks potentsiaalsete klientide osas.

Toimiv prototüüp ei peaks olema häkatoni eesmärk

Tõenäoliselt oled sinagi lugenud või kuulnud mõnest tootest, teenusest või äriideest, mis sai alguse häkatonilt. Kui sageli arvatakse, et häkatonil peabki justkui terve asja valmis tegema, siis Kose sõnul see tegelikult nii pole.

“Häkatonidele kutsutakse sageli arendajaid ja eeldatakse justkui, et ürituse lõpuks, olgu see siis 48 või enam tundi, on tiimidel toimiv prototüüp valmis. Tegelikult on IT-s see “päriselt valmis tegemine” ehk arendus hoopis kõige viimane faas,” rääkis Kosk.

Demo jaoks toimiva prototüübi valmistamine ei peaks enamasti olema häkatoni peamine eesmärk. Teatavasti ehitatakse häkatonid üles nii, et igal meeskonnal on üks või mitu oma ala eksperti mentoriks, kes aitavad oma teadmiste ja kogemusega tiimidel sobiva lahenduseni jõuda.

Just erinevate osapoolte ja ekspertidega suhtlemise aspekt võiks Kose sõnul olla häkatoni üks peamisi eesmärke, kuna sellist võimalust ekspertarvamuste saamiseks tihti ette ei tule. 

“Minu arvates on häkatonil väga tubli tulemus juba see, kui näiteks ainult ärivaldkonna inimestest koosnev tiim istub maha ja ragistab ajusid – defineerib võimalikult täpselt oma idee ja suhtleb potentsiaalsete klientidega. Helistage maailmale ja uurige, kellele seda vaja läheks ja millised on nende klientide täpsed vajadused,” ütles ta.

“Me kasutame Singletonis sellist mõtet nagu “Happy people. Not just code” (“Õnnelikud Inimesed. Mitte lihtsalt kood”) ja minu meelest võtab see suurepäraselt kokku selle idee, et asja algusest alates tuleb silmas pidada seda, kelle jaoks Sa üht või teist toodet või teenust arendad. Muidu ei ole hiljem ka suurt mõtet nuputada, et mille taha edu jääb või miks inimesed Su ideega kaasa ei tule.” lisab Kosk. 

Toote või teenuse “päriselt” valmis arendamine peaks olema kogu protsessi viimane faas ning selle jaoks ei pea häkatonile alati isegi IT-spetsialiste kaasa võtma. 

“Olen ise osalenud paljudel häkatonidel, kus oleme teinud väga tublit sisulist tööd, ilma midagi valmis arendamata. Mentoritega suheldes saad sageli palju kiiremini teada, kas midagi säärast on maailmas juba tehtud, kas sellist teenust võiks kellelegi vaja minna, äkki on hoopis see nišš täitmata – puhtalt ärianalüüs ja tootedisain ühesõnaga.”

Samas on ta näinud meeskondi, kus nädalavahetusega arendatakse valmis mõni front-end lahendus, mida häkatoni lõpus saab kolmeminutilise pitch’i ajal demoda, kuid mis tuleb lõpuks ikkagi ära visata. “Selle demo valmimise arvelt ei saa mõistagi sisulisele poolele üldjuhul nii palju aega pühendada,” nentis ta.

Singletoni kaasasutaja Tanel Kosk.

Alati ei pea kõike ise ära tegema

Singleton tegeleb ettevõtetele täpselt nende vajadustele vastavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisega. Et digitoodete arendus ei ole väikeettevõtetele sageli finantsiliselt lihtne ettevõtmine, siis Kose sõnul võiksid ühel alal tegutsevad firmad rohkem koostööd teha ja omavahel suhelda. Võiks püüda ühes või teises aspektis näha oma konkurentides hoopis võimalikke partnereid. 

Häkatonidest paremat kohta annab selleks otsida. Näiteks osales Singleton ühel tööstushäkil, millest võtsid osa ka neli või viis väiksemat trükiettevõtet, kellel kõigil oli üpris sarnane probleem.

“Kuidas hallata tellimusi, kliendisuhtlust ja kõike muud võimalikult mugavalt? Väikese ettevõtte puhul võib küll tootmine lahendatud olla, aga kõikidele meilidele ja tellimustele vastamine võib inimeste või ajanappuse tõttu venima hakata,” rääkis Kosk.

Häkatonil olid kõik need ettevõtted võtnud selgelt fookusesse endale oma lahenduse loomise, kuigi probleem oli kõigil sama. Kuigi tasuvusanalüüs võis näidata, et oma lahenduse välja arendamine tasub säästetud töötundidega paari aastaga ära, siis arendamine on reeglina üpris kulukas ettevõtmine ning sealjuures tasub mõelda ka sellele, kes seda asja edasi arendab, hooldab.

“Tuleks küsida, kas see kõik on majasiseselt lahendatav ka edaspidi?” sõnas Kosk. 

“Väikeettevõtetel on täna veel üpris tugevalt see “teeme ise ja endale” mentaliteet, kuigi sageli võiks ühisele probleemile ka ühise lahenduse leida. Sealsamas tööstushäkil oli ka tegelikult üks tiim, kes pakkuski välja, et teeme nendele trükikodadele ühise lahenduse, mida kõik saavad kasutada. Trükikojad saavad probleemi lahendatud ja seda tunduvalt soodsamalt, kui igaüks eraldi  põlve otsas oma lahendust arendama hakates,” rääkis ta.

Kiiresti arenevas maailmas võib Kose sõnul perspektiivi muutmisest palju kasu olla.

“Oma konkurente võiks kaardistada mitte ainult sellest vaatest, et kellest on vaja paremaks saada, vaid ka selle nurga pealt, et kellega oleks võimalik ühe või teise punkti osas koostööd teha, et mõlemad saaksid sammukese edasi minna,” mõtiskles Kosk.

“See võib veel täna paljudele ettevõtetele võõra mõttena tunduda, aga mitte väga kaua aega tagasi olid meile võõrad ka ideed mobiiltelefonidest, äpiga tellitavatest taksodest ja toidukulleritest.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.