No tere kodupood, pomiseb Ats kaamerale, kuigi teab, et on juba näo järgi püsikliendina tuvastatud. „Jah, olen nõus“, vastab ta poe nutirakenduse päringule ning annab loa tema täpset paiknemist kaupluse siseruumides jälgida – nüüd „jooksevad“ personaalsed hinnad poe digisiltidel temaga kaasa. Las kõrvaltvaatajad aga kadestavad soodsat hinda – lojaalsus tasub end ära.
Soovitud kaubad lähevad otse seljakotti, sest kaamerad ning poe serverites olev tehisintellekt registreerib iga liigutuse. Väljudes peab vaid noogutama, et olla nõus ekraanil oleva summa tasumisega oma pangakontolt. Lihtne!
Nii kirjeldab Hool OÜ juht Alar Pallon Atsi võimalikku ostlemist tulevikupoes.
See on juba reaalsus
Kassaseadmete messil Düsseldorfis esitles USA firma AiFI oma ulmelist tehnoloogiat ja see osutus sedavõrd populaarseks, et pidi lindiga huviliste juurdepääsu piirama, kes kannatlikult oma võimalust ootasid, et pisut tulevikku piiluda. AiFi-le oli toodud kohale väike demopood, millele nad oma terviklahenduse on juurutanud.
Selline väikepoe lahendus peaks olema valmis karbitoode, mille saab klient oma poes kohe kasutusele võtta. Püüdsime süsteemi ka pisut lollitada, tõstes sama kaaluga tooteid riiulite vahel ringi. Seepeale jooksis juhttarkvara meie silme all kokku – uus asi, ikka juhtub.
Oli tunda vanakooli tootjate õigustatud ärevust – pagan, kui nad oma lahendusega massidesse jõuavad, kaob vajadus enamike tavaliste kassaseadmete järele sootuks.
Amazon näitab eeskuju
AmazonGo avas sel kuul New Yorgis oma viienda iseteeninduspoe. Kahe aastaga loodab Amazon avada 3000 kassiirideta poodi. Tasumine on lahendatud personaalse QR koodi abil, mis kliendi identifitseerimiseks poe äppi tuleb skaneerida ja ostetud kaubad lähevad kliendi Amazon arvele. „Just Walk Out“ tehnoloogia koos tehisintellektiga on siiski veel massiliseks levikuks liialt kallis, seega kassaseadmete utiliseerimisega võib veel pisut oodata.
Eestis kulutulena leviv iseteenindus- ja nutikassandus on vaid vaheetapp üleminekul tehisintellektile. See-eest E-paberile (ka värvilisele ning painduvale) rajatud digitaalsed hinnasiltide süsteemid on kohal, et jääda. Ühe e-paberil hinnasildi hind on juba langenud sedavõrd, et ka suurem selvepood jõuaks oma 10-20 000 pabersilti nendega asendada.
Paradigma muutuse jaekaubanduses tooks aga personaalse hinnastamise võimalus, kus poleks vaid kahte hinnaklassi – tavahind ja soodushind, vaid igal kliendil oleks personaalne hind – vastavalt tema tekitatud käibele. Antud idee käisime välja aastaid tagasi Ajujahi saates, aga elektroonika disain ja tootmine Eestis osutus sel ajal vastava taristu puudumise tõttu koopamehe Hyperloopi arenguplaaniks.
Uus plaan on tellida riistvara komponendid välismaa tootjatelt, arendada kohapeal tarkvara ja komplekteerida süsteem siin tervikuks.
Personaalsete hindade plussid on ilmsed: kaob ostuturism, sest kodupood on soodsaim ning seotus majandustarkvaraga välistab hinnaerinevused kassa ja lettide vahel. Hüvasti ühekordselt kastutatavad paberetiketid ja nende trükkimisele-paigaldamisele kuluv aeg ning kulu. Plaan susiseb, näis kaugele jõuame – kel huvi ja oskusi, on Hool OÜ arendusmeeskonda oodatud.
Hoiame tulevikutehnoloogiatel silma peal ja soovime ka ise nende arendusse panustada.
Lähiajal kaovad kauplustest ilmselt ka paljud senised harjumuspärased kassaseadmed. Saaliteenindajate asenduvad tasapisi infokioskitega, kust vastused küsimustele saab toote koodi näidates kiiremini, neid saab paigutada piisava tihedusega ning need on erinevalt palgatööjõust ühekordne investeering.
Tavaline ribakood, mida kauplustes senini laialdaselt kasutatakse, asendatakse enam infot mahutavate ja veaparanduse tehnoloogiat sisaldavate 2D-koodidega ning senised triipkoodilugejad vahetatakse välja 2D-skännerite vastu. Sularahaarvelduste vähenemine kaotab tasapisi vajaduse eurodetektorite ja mündilugejate järele, samas ei kao Eesti asustustiheduse tõttu sularaha käibelt veel niipea ja sularahalugeja loeb rahapaki eksimusteta vaid mõne sekundiga.
Magnetkaardilugejad on jäänud vaid üksikutesse kettidesse kuna kliendikaarte seotakse ID-kaardiga. Järgmine loogiline samm oleks biomeetriline isikutuvastus. Näiteks on näotuvastus jõudmas usaldusväärsuse tasemeni, mille toel võib kaduda vajadus seniste isikutuvastuse meetodite või plastikkaartide järele.
Kliendinäidikud on asendumas kliendiekraanide- ja kliendimonitoridega, mis annavad oluliselt parema tehingute ülevaate. Kassamonitoridena võetakse kasutusele puuteekraanid, mis võivad müügiprotsessi mugavdada ja kiirendada.
Kassades kasutatavad lauaarvutid asendatakse kõik-ühes kassasüsteemidega, kus ühte seadmesse on mahutatud nii arvuti, puuteekraan, erinevad kassatarvikud ja isegi kassasahtel. Selle puuduseks on paindumatus komponentide vahetamisel.
Samuti liigume paberivaba majandamise suunas – pabertšeki tükkimise kohustuse kadumine vähendab vajaduse tšekiprinterite järele. Tšeki saab saata ka digitaalselt otse vastaspoole majandustarkvarale ning väikeste RFID kiipide kasutamine võib säästa etikettide kulu kahandades nõudlust etiketiprinterite vastu.
Kioskites ja väikepoodides võib kohata veel ka vanakooli kassaaparaate, kuid endiselt on töökindlaim kassaseade arvelaud.
Uued tehnilised abivahendid aitavad säästa rutiinsetele tegevustele kuluvat aega ja vältida inimlikke eksimusi. Elame huvitaval ajal!
Kel huvi saab tutvuda kassaseadmete valikuga meie lehel hool.ee.
