Hiljuti rääkis ühe riigiasutuse juht, et tema organisatsioonis käib andmetöötlus nagu Lotte porgandimasinas: asi näeb välja nagu automaat, kuhu paned terve porgandi sisse ja välja tulevad porgandikuubikud, aga tegelikult teeb hakkimise käsitsi ära masinasse peitunud koeratüdruk Lotte.
Ameti erinevaid IT-süsteeme on kokku nii palju, et vajalike andmete kokkuklapitamine nõuab töötajatelt lõppkokkuvõttes ikkagi tohutut käsitööd. Käsitöö asendamiseks vajaliku infosüsteemi ehitamiseks aga pole aega ega raha.
Tegelikult on selliste olukordade automatiseerimiseks olemas lihtne lahendus, mille saab selgeks õppida osakonna juht, spetsialist või isegi ettevõtte sekretär: low-code ehk eesti keeles kergprogrammeerimine.
Kergprogrammeerimine toimub spetsiaalsetel platvormidel, näiteks Microsoft Power Platform või Outsystems. See kujutab endast suures osas kastikeste ja noolekeste ühendamist, mille abil digitaliseeritav protsess ära programmeeritakse.
Kergprogrammeerimisega alustamiseks ei ole vaja omandada IT-alast kõrgharidust, sest lihtsamate lahenduste loomine on sama lihtne nagu kontoritarkvara kasutamine, näiteks Excelisse valemite sisestamine. Kuid ka kogenud tarkvaraarendajatele pakub see korralikku ajasäästu, sest infosüsteemi ei pea hakkama nullist üles ehitama.
Ära jääb käsitsi toksimine
Millisel juhul võiks ettevõttel kergprogrammeerimisest kasu olla? Kujutame näiteks ette olukorda, kus tööle võetakse uus inimene. See tähendab personalitöötajale palju toksimist: vaja on kirjutada e-kiri uksekaardi tellimiseks, sisestada andmed palgaarvestussüsteemi, lisada seesama info sporditeenusepakkuja andmebaasi, registreerida töötaja töötervishoiuarsti juures ja nii edasi.
Seda saaks kergprogrammeerimisplatvormil lihtsa vaevaga automatiseerida: nupuvajutusega jõuaks kogu info kõikidesse andmebaasidesse ja samal ajal läheks automaatselt teele ka kõik vajalikud e-kirjad.
Samamoodi saab näiteks ümber seadistada büroo küttesüsteemi, et väga kalli elektrihinnaga tundidel oleks kütmistemperatuur veidi madalam. Võimalusi on palju.
Läbimurre peagi tulekul
Tegu pole otseselt millegi uuega, aga kergprogrammeerimise kasutamises on lähitulevikus tulemas oluline läbimurre. Tehnoloogiamaailmas toimuvat uuriva Gartneri keskuse hinnangul kasutatakse aastal 2025 enam kui kahe kolmandiku uute IT-süsteemide loomisel vähemalt osaliselt kergprogrammeerimisplatvorme.
Aga kui lihtne mingi tarkvaralahendus ka pole, tuleb seda kõigepealt kasutama õppida, nagu kunagi õppisime kasutama ka Wordi ja Excelit. Selles vallas pakub ettevõtetele nõustamist IT-konsultatsiooni ettevõte Solita Estonia. Täpsemalt räägitakse kergprogrammeerimisest Solita tasuta hommikuseminaril 15. detsembril Tallinnas.
Lisaks koolitamisele aitab Solita ettevõtetel-asutustel platvormi üles seada ja asjade seisul jooksvalt silma peal hoida. Solita aitab paika panna töökorralduse, mis tagab, et rakendustega ei tekiks segadust, näiteks ei kustutataks ära olulist rakendust või ei kirjutataks teise töötaja tehtud tööd üle.
Lähemat infot nii kergprogrammeerimise kui Solita kergprogrammeerimise tugiteenuste kohta leiab lingilt Low-code development – Solita.
