Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) on riigi hallatav asutus, milles töötatakse nagu modernses idufirmas, luues Eesti e-riigi alustalasid ja kummutades müüte riigisektoris töötamisest, ilma memode ja bürokraatiata.
RMIT vastutab täna hoolimata nimest rohkema kui vaid Rahandusministeeriumi eest. Lisaks Maksu- ja Tolliameti ligi 200-le infosüsteemile, koos e-Tolli, tuludeklaratsiooni süsteemi või posti- ja kullersaadetise deklareerimise keskkonnaga, on RMIT vastutada ka Statistikaameti ja Riigi Tugiteenuste keskuse infovõrgud.
“Oleme järjest kasvanud. Ühelt poolt on olemasolevate klientide soovid ja arendusmahud kasvanud, aga lisaks on eelmise aasta algusest meil uue kliendina Kultuuriministeerium koos oma valitsemisalaga,” räägib keskuse direktor Meelis Riimaa.
Seega tegeleb RMIT nüüd ka Rahvusooperi, Rahvusraamatukogu, ERSO, Vene Teatri ja Nukuteatri ning erinevate muuseumide töökohtadega. Samuti haldab RMIT Riigikassat, jälgides riigi rahavooge toetava süsteemi tööd ja tagades selle stabiilsust ning turvalisust.
Täna on RMIT fookuses uue e-Maksuameti ja e-Tolli iseteeninduskeskkonna tootestamine, mis juhtub juba septembri esimestel päevadel. “Suurim muudatus on, et kogu maksu- ja tollialane info on klientidel ühes vaates näha. Kui kliendid soovivad kindlust, kas maksukohustus on täidetud, siis saab iseteenindusportaalist näha, kas deklaratsiooniga on midagi valesti või esineb maksuvõlg,” räägib Riimaa.
RMIT pilk on aga juba tulevikus, mil on soov hakata vormide ja taotluste korduva täitmise asemel olemasolevat informatsiooni paremini ära kasutama ning seda rakendama, liikudes deklaratsioonipõhiselt mõtlemiselt andmepõhisele. “Pole vahet, mis kujul need andmed riigile esitatakse. On oluline, et need andmed on riigil olemas ja suund on see, et esitaja ei ole inimene ise, vaid näiteks raamatupidamissüsteem,” räägib Riimaa.
Kus ja kuidas seda kõike tehakse?
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse peakontor asub Tallinnas Ülemiste City’s, Maksu- ja Tolliametiga samas hoones. Ligi 190 töötajat kõik kontorisse ära ei mahu ja ei peagi, sest töötajaid on üle Eesti ja ettevõte soodustab kahe käega kaugtöö tegemist, juhul kui töö iseloom seda võimaldab.
“Meil on mitmeid inimesi, kelle põhitöökoht on väljaspool kontorit ja kes käivad aeg-ajalt peakontoris koosolekutel või muid tööülesandeid täitmas,” räägib RMITi kvaliteedijuht Kerstin Laidmäe.
Kui riigitööga seostub sageli ettekujutus, kus kell viis õhtul võib rahus töö lõpetada, siis RMITs käivad asjad teistmoodi. Töö võib lõpetada kasvõi kell üks päeval ning alustada taas kell kuus õhtul, muidugi juhiga kooskõlastatult. Peaasi, et asjad tehtud ja kõik rahul on. “Mingisugust igapäevast aruandmist või ranget aja mõõtmist meil ei ole,” räägib Laidmäe.
Tallinnas asuvas peakontoris on elu vaba ja mõnus. Avatud kontoris paiknevad meeskonnad, kes koostööd teevad, suheldakse nii omavahel verbaalselt kui ka läbi kiirsuhtlusäppide, ei eksisteeri ülemuse kabinetti, kuhu vaibale kutsutakse – vastupidi, isegi direktori kabinetis käiakse niisama juttu ajamas. “Ei ole sellist asjatut aukartust,” mainib Laidmäe. “Kui siia näiteks külla tulla ja vaadata, siis ametlikkusest on asi päris kaugel. Inimesed käivad vabas rõivastuses ja tunnevad ennast üsna koduselt. Mõnel on sussid jalas, mõned käivad plätudega. Inimesed tõepoolest tunnevad end siin mugavalt,” räägib ta.
Vaba õhkkond ja huvitav töö meelitab juurde ka hulgaliselt uusi töötajaid, kellest väga paljud on noored. “Kui mõelda nendele inimestele, kes meile viimase aasta jooksul tööle tulnud on, siis need inimesed on ikka alla 30 või pisut üle selle,” räägib Laidmäe. Tema sõnu kinnitavad ka numbrid, RMITi keskmine vanus on pea 190 töötaja juures 38. Laidmäe sõnul on noortele olulised just soe ja sõbralik töökeskkond, mis pakub ka autonoomiat.
“Kui sulle selgitatakse töövaldkond ära, siis sa tegelikult tahad rahulikult toimetada, nii et keegi ei nõua sinult mingeid memosid või aruandlust. Sa saad teha seda, mis sulle meeldib,” räägib ta. Tähelepanuta ei tasu jätta ka arenguvõimalusi, mida RMIT ohtralt pakub. Kui mõnel tööle tulnud projektijuhil on soov asuda ametisse hoopis näiteks rakenduse administraatorina, siis on see täiesti võimalik.
„Lisaks, üks aspekt, mida oleme märganud ka rahuloluküsitlustes – meie töötajad väärtustavad väga oma huvitavat, vaheldus- ja tähendusrikast tööd. See tunne, kui panustad olulistesse asjadesse, mis teiste elu paremaks teevad, on üks suurimaid motivaatoreid, miks RMITis töötada“ ütles Laidmäe.
Kõva töötamise juures ei unusta RMITi meeskond aga ka puhata ning ühiselt aega veeta.
Rajatud on oma spordiklubi, kellega võetakse ette nii jalgsimatku, rannavõrkpalli ja jalgpalliturniire kui ka saalihokit. Seda kõike ürituste kõrvalt, mida korraldab kogu ettevõte. Nende seast võib leida nii suve- ja talvepäevad, aga ka igasügisese RMIT aastapäeva, mis on veidi pidulikum üritus.
Keda RMIT siis otsib? Klientide poolt on ootus üha kasvavateks arendusmahtudeks, samuti üha paindlikumaks panustamiseks meie poolt (st pühendunud tiimi, kiireid ja modulaarseid rätseplahendusi), mistõttu näiteks arhitektid, programmeerijad, projektijuhid, aga ka süsteemianalüütikud ja –administraatorid on väga RMITi oodatud.
„Meie suurim vara on inimesed, keda väärtustame. Julgete ja pealehakkajatele on meie uks avatud“, ütleb lõpetuseks Meelis Riimaa.
