Õige sülearvuti valimisel tuleb väga tugevalt arvesse võtta selle ehituskvaliteeti, mis võib on pikemaajalise kasutuse korral kriitilise tähtsusega. Millised on sülearvutite koostamisel levinumad trendid?
Igapäevaselt kantava arvuti korral tasuks seda otsides kindlasti silmas pidada selle kergust.
Laptopid.ee esindaja Virgo Rikk räägib, et reeglina on kõik odavama otsa sülearvutid ehitatud üleni plastikust, metallist ning süsinikkiust raalid on tavaliselt kallima hinnasildiga. Arvutid lähevad järk-järgult aastatega aina õhemaks ning ekraanid nõrgemaks, muutes need kehva “arvutihügieeni” korral kriimustuste ees kergeks ohvriks.
Nimetatud omadusi tavaliselt e-poes kontrollida ei saa ning pimesi tellides võib saadud sülearvuti põhjustada mõningaid ebamugavusi. Seepärast tasubki sammud seada just spetsiaalsesse sülearvutite müügile keskenduvasse kauplusesse ning asi oma silmaga üle vaadata.
Ekraani tähtsust alahinnatakse sageli
Väärt rüperaali otsides räägitakse ikka jälle võimsast protsessorist või RAM-mälust. Olgugi, et ka need on tähtsad, siis neist veelgi tähtsamaks elemendiks on ekraan. Sülearvuti ekraanisuurused algavad üldiselt 12” ning lõppevad 17”.
Väiksema ekraaniga sülearvuteid on mugavam kaasas kanda, kuid nende pealt on ebamugavam midagi vaadata, samal ajal kui suurema ekraaniga sülearvutid ei taha kotti ära mahtuda ning on mitmes mõttes väsitavad.
Seega tuleb loomulikult teha kompromiss. Kodukasutajad valivad tihtipeale näiteks 15.6” ekraaniga sülearvuti ning ärikasutajad 14” ekraaniga rüperaali, ühendades selle sagely veel välise monitoriga. Liikuva elustiiliga inimestel on tavaliselt väiksemad 13,3’’ ekraaniga mudelid.
Populaarseimaks resolutsiooniks on standartne Full-HD (1920 x 1080), mille alusel on valmistatud enamik kodulehti, filme ning arvutimänge. Suurema ekraani korral kipuvad sülearvutid pisut hätta jääma, sest videokaart peab rohkem tööd tegema ning kuumeneb tavapärasest rohkem.
Ka aku kulu on suurem. Kui valida suurem, siis soovitab Rikk WQHD 2560×1440 ning 4K UHD 3840×2160 resolutsiooniga sülearvuteid, ent kindlasti mitte väiksemate arvutite korral.
4K ekraanid on ka tihti ilusamate värvide ja kontrastiga ning HDR toega, mis teeb näiteks filmide vaatamise nauditavamaks. Enimsoovituslik on aga valida IPS ekraaniga sülearvuti, sest nende värvid ja vaatenurk on veelgi paremad.
Mõned ekraanid on puutetundlikud ja tähendavad teatud tööpositsioonidel head valikut, ent puutetundlikus eeldab paraku läikivat ekraani, mis võib töötegemist hoopis segada. Erandiks on vaid mõningad Lenovo ja Delli äriklassi mudelid. Mänguritel soovitab Rikk kindlasti vaadata kõrgema värskendussagedusega mudeleid, eriti kiidab ta 144Hz FHD ekraaniga mudeleid.
Arvutid muutuvad aina kergemaks
Peaaegu kõik sülearvutid on viimastel aastatel läbinud korraliku kaalulangetuskuuri. Kui mõned aastad tagasi võis 17’’ ekraaniga sülearvuti passis näha 4 kilogrammist numbrit, siis tänapäeval on see poole vähem. 13-14’’ sülearvutite korral võib see olla isegi alla ühe kilogrammi (HP Elite Dragonfly).
“Ei öelda ilmaasjata, et mobiilid on töö vaatamiseks ning sülearvutid töö tegemiseks,” räägib Rikk ning seletab lahti täpsemalt ka korraliku klaviatuuri ning hiire tähtsuse.
Kui hiir ostetakse üldiselt väline ning touchpadi kasutatakse töölauast eemal, siis klaviatuur peab kindlasti olema võimalikult mugav. See ei tohi läbi painduda, nupud peavad vaikselt käima ning pimedas töötamiseks võiks sellel olla taustavalgustus. Odavamate arvutite puhul võib klaviatuuri alt ka üle kuumeneda.
Mida peaks teadma riistvara kohta?
Protsessorite nimistu on tänapäeval väga pikk ning tavakasutaja jaoks suisa liiga kirju.
Kui kunagi näitas arvuti protsessori kiirust megahertz, siis nüüd võib Virgo sõnul puhtalt selle järgi ostes tugevalt ämbrisse astuda. Erinevate põlvkondade Inteli protsessoritel on näiteks erinevad kiirused ja voolutarbimised, mis eri põlvkondade vahel võivad mõneti erineda. Tavakasutuses on vahed pea märkamatud, ent protsessoritestides moodustub pingerida kiiresti.
Kõvaketaste puhul soovitatakse kindlasti SSD-tüüpi ning selle passis peaks olema kirjas nvm või pcie tähis. Kiire kõvaketas soodustab kiiret tööd ning erinevalt protsessori kiirusest on vägagi tuntav vahe, kas Windows käivitub SSD või HDD pealt. Tavaline pöörlev HDD loeb kiirusega 80MB/s ning SSD 500MB/S, samas SSD pcie siinil kuni 5000MB/s.
Tavatöös piisab täiesti 8GB RAM-ist ning selle vahetamine 16GB vastu ei anna pea mingit tuntavat vahet. Juhul kui arvutil jääb 8GB puudu, siis võetakse see märkamatult SSD pealt lisaks, kiiruse vahe väike küll tuleb, kuid jällegi on see märgatav ainult kiirustestides.
Kui sülearvutiga on plaanis palju ringi liikuda tasub ka aku iga vaadata. Kuna iga inimene teeb erinevaid asju arvutis peab ka arvuti aku erinevalt vastu. Internetis surfamise ja videote vaatamisega võiks tänapäevane sülearvuti 7-8 tundi vastu pidada.
Videokaart on tähtis eelkõige mänguritele ja projekteerijatele-kujundajatele. Inteli videokaardid ei sobi kummalegi ning nad peaks valima sülearvuti millel sees nVidia videokaart. Mängurite videokaartide seeriaks on Geforce ja 3D tööd tegevate kasutajatele on mõeldud Quadro seeria. Lihtsamate ja kallimate mudelite hinnavahe on tuhandetes eurodes, samuti on kiiruste vahe kordades.
Uusim ja kiireim mänguritele mõeldud seeria on Geforce RTX ning selle lipulaev 2080 mudel. Kuid kõik mängud mängib ära ka eelmise põlvkonna GTX 1050. Tuleb lihtsalt arvestada, et need ei pruugi nii sujuvad olla ning detaile tuleb mängus nõrgemaks keerata. 3D tööks mõeldud kiired Quadro videokaardid maksavad tihtilugu tuhandeid eurosid.
Samas on ka palga tase selles sektoris väga kõrge ning kui projekteerija peab pikalt ootama, kuni arvuti joonist renderdab või arvuti hoopis kokku jookseb, võib palju odavam olla osta kallis sülearvuti. Kui RAM mälu ja SSD saab sülearvutites hiljem suuremaks-kiiremaks muuta, siis videokaarti kiiremaga asendada pole tulevikus võimalik.
