Kui küsida kümne erineva disaineri käest, mis on disain, siis on kindel, et saad ka kümme erinevat vastust. Disainile on olemas pea sadu erinevaid definitsioone, kuid disainil on ka mõned olulised universaalsed omadused, milleta disain ei ole disain. 

Kõige olulisem on see, et disain on inimeste tehtud otsuste ja selle põhjal tehtud töö tulemus. Kogu meie elu on ümbritsetud disainist, olgu selleks elukoht, riided või tänavapilt. Kõik on kellegi disainitud ja ilma disainita jääks sisuliselt alles ainult loodus..

Disainil on aga alati ka mõningad piirangud, millega disainer peab arvestama – näiteks raha või tähtaeg, rääkimata materjalist ning tehnoloogiast. Kõige olulisem on aga aru saada, millisel eesmärgil hakatakse tehtud tööd kasutama.

Miks ja kellele?

Et jõuda parima tulemuseni, on vaja teada, miks on konkreetset disaini vaja ning kellele on see suunatud. See tähendab, et kaks kõige olulisemat küsimust, millest tellija oma soovide kirjeldamist peab alustama, ongi miks ja kellele. Vastuseid teades saab disainer hakata mõtlema sellele, mida ja kuidas teha.

Vastused neile küsimustele aitavad selgitada, kuidas lõpptulemuseni jõutakse. Kui esimesele kahele küsimusele vastata ei oska, siis tuleb seda tunnistada ning kogenud disainerid oskavad aidata, et jõuda koos nende kõige olulisemate küsimuste vastusteni. Seni kuni nimetatud küsimustele vastuseid ei tea, ei ole mõtet ka edasi liikuda.

Lisaks on esimesel arutelul vaja välja tuua, mis on tellija tegutsemisvaldkonna peamised murekohad või väljakutsed, kes on peamised konkurendid ning huvigrupid, kellega peab kindlasti arvestama ning missugused eesmärgid on seatud.

Hinnangute andmisest jääb väheks

Sageli kohtab arvamust, et disainiteenust tellides piisab vaid lähteülesande koostamisest ning hiljem disainitiimi tehtud tööle hinnangu “meeldib” või “ei meeldi” andmisest.

Tegelikult on disaineri eesmärk aidata teha tööd efektiivsemalt, tuues välja kitsaskohad, puudujäägid või seni kasutamata võimalused. Disainer ei ole teener vaid treener. Minnes personaaltreeneri juurde, annab ta suunised, kuidas tulemuseni jõuda, kuid oma raskuseid pead sa ise tassima. Treener ei tee sinu eest trenni. Sama loogika kehtib ka teenuse-, kasutajakogemuse- või kasutajaliidese disaini tellides.

Hea disainer vs suurepärane disainer

Hea disainer võtab sisendi, esitab selle põhjal plaani ja ajakava ning kirjeldab, kuidas jõuab tulemuseni, mis sisendis nõuetena kirjas on.

Suurepärane disainer aga võtab lähteülesande ning hekseldab selle tükkideks. Nii saab ta esitada hulga küsimusi, et probleemi püstitusest veel paremini aru saada. Seejärel jõuab ta plaanini, kus tehakse ära vajalik ning selgitab, miks on nii mõistlik ülesannet lahendada.

Oma mõttekäikusid selgitades põhjendab ta valikuid, viidates allikatele ning avalikult kättesaadavatele andmetele. Suurepärane disainer oskab sind panna nägema äri läbi kliendi silmade.

Kuidas valida disainerit?

On mõned ohumärgid, mida peab disainerit valides arvestama ja millele ei tasu kindlasti läbi sõrmede vaadata.

Disain on tiimitöö. Seega, kui valid disaineri, kes on seni töötanud üksinda, võib see tekitada rea takistusi, mis võib pärssida seda, et tehtud töö reaalselt rakenduks. Õnnestumine on terve tiimi pingutus.

Iga disainiprotsess on täis igavaid ja tüütuid ülesandeid, mis on aga töö õnnestumiseks vältimatud. Kui valid disaineri, kellele meeldib luua ilusaid kasutajaliidese vaateid, kuid kellel puudub tahtmine teha eeltööd või kuulata intervjuusid sinu klientidega, et nende muredest ja soovidest paremini aru saada, siis muudab see eesmärgi täitmise kordades raskemaks.

Oluline on, et disainer esitaks küsimuse  – miks me seda teeme? See on vajalik, et jõuda koostöös parima võimaliku lahenduseni. Kui keegi ei tea, miks midagi tehakse, siis ei saa ka teada, kuidas seda teha.

Kõige olulisem on valida disainer(id), kellega koostööd teha, mitte agentuur. Agentuuril võib olla väga hea maine ja palju auhindu, kuid disaini teevad lõppkokkuvõttes siiski inimesed. Need inimesed, kelle tööga auhinnad saadi, ei pruugi selles agentuuris enam üldse töötada. Seega on väga oluline leida inimesed, kes sulle disaini looma hakkavad.

Agentuur ei tee koostööd sinu ettevõttega vaid seal töötavad inimesed teevad koostööd sinu ettevõtte töötajatega. Teil on ühine eesmärk ja tiim, kus ei tohi olla situtatsiooni “meie vs nemad”.

Kas disain saab olla hea ja odav?

Üldiselt kehtib ka disaini tellides ütlus: “Kui tahad saada head ja odavat asja, pead ostma kaks asja – ühe hea ja ühe odava.” 

Kui disainitiim on esitanud oma tegevuskava ja selgitanud, milline on nende valitud lähenemine, millised on etapid ning ka hinnanguline eelarve, ei tasu disainerit veenda, et mingid sammud võiks sellest protsessist kulude kokkuhoidmise mõttes ära jätta. Seda tehes võid iseendale jalga tulistada ning kahandada oluliselt oma põhieesmärgile lähemale jõudmise võimalust.

Kui ilmtingimata on siiski vaja eelarvet vähendada, on parim võimalus kaardistada ära, millised tegevused sellest kavast saad ise ära teha. See võib olla näiteks intervjuude kokkuleppimine ja tegemine. Kui saad ja oled nõus neid töötunde disainitiimi arvelt vähendama ning seetõttu tõstma iseenda koormust, on võimalik disaini pealt kokku hoida. See ei tähenda muidugi, et need tegevused võib tegemata jätta. Kindlasti peab arvestama, et võttes osa disainitöid enda kanda, võtad ühtlasi ka vastutuse nende sooritamise ja kvaliteedi eest.

Arvesta selle kõigega, kui koostad eelarvet. Ka disainitiimile on mõistlik kohe ausalt tutvustada, missugused on sinu rahalised võimalused. See ei pea olema täpne number, piisab ka ligilähedasest suurusjärgust. Eelarve on üks piirang, millega disainerid arvestavad ning seda teades oskavad nad teha parima võimaliku pakkumise. 

Solita eksperdid aitavad analüüsida sinu andmeid ning juhendada, kuidas saadud infot tõlgendada ja sünteesida, kuidas koostada õigeid küsimusi ning kuidas neid oma klientidelt õigesti küsida.